Nõnda nagu on erinevad inimesed, keeled ja kultuurid, saab erisusi täheldada ka eri riikides aset leidvate petuskeemide lõikes. Vaatamata geograafilisele lähedusele saab SEB statistika põhjal sellist trendi näha ka Balti regioonis. Kuigi petu-
skeemid on kolmes riigis samad, on nende esinemissagedused ning ohvrite profiilid riigiti erinevad.

Küberkuritegevus muutub ülemaailmselt järjest ulatuslikumaks ning tänaseks on pettustest vähem mõjutatud vaid need riigid, kus infotehnoloogia pole jõudnud veel igapäevaellu tugevalt juurduda. Nastaqi 2023. aasta raportist ilmnes, et tuvastatud petuskeemide kogukahju oli maailmas umbes 485 miljardit dollarit, mistõttu saab finantskuritegevust nimetada ilmselgelt juba enam kui mitme triljoni dollari suuruseks probleemiks.

Pettuste tuuma moodustab mitmekülgne andmepüük ja kahjudele hoogu annab vene keele oskus

Balti riikides on pettusena eranditult esikohal andmete hankimine ehk andmepüük, mis kujutab endas telekommunikatsiooniettevõtte, panga, kullerfirma või mõne neljanda osapoole poolt saadetud SMS-i või e-kirja, kus lisatud lingi kaudu püütakse andmeid edastama. Antud petuskeeme on lihtsaim ette valmistada ja kuna püütakse masse, siis alati leidub keegi, kes e-kirjas olevale lingile vajutab ning oma andmeid jagab. Kurjategijate jaoks teeb andmepüügi eriti lihtsaks inimeste harjumus teha mitut toimingut kiiresti ja samaaegselt ning teksti loogilisusse süvenemata.

Balti regioonis eelistavad küberkurjategijad suunata ressurssi kahte levinumasse skeemi – need on  investeerimispettused ja vishing ehk telefonikõnede kaudu andmete hankimine, mille abil saadakse juurdepääs finantsvahenditele. Viimane moodustab SEB Läti andmetel pea 2/3 kogu tuvastatud pettuste kahjusummast ning hõlmab kahjusummade kogumahu juures esikoha ka Eestis. Telefonipettuste kahjude vaates näitab aga kõige madalamaid tulemusi Leedu. Pöördvõrdelise trendi oletuslikuks põhjuseks on ilmselt elanikkonna keeleoskus – telefonipettuste läbiviimise peamiseks keeleks on vene keel, kusjuures on Eestis ja Lätis vene keelt emakeelena või suhtlustasandil kõnelevate kodanike arv küllaltki kõrge.

Investeerides tuleks jääda realistlikuks

Keskmine kaotatud rahasumma petuskeemides on Balti riikide üleselt ühe ohvri kohta 3000 eurot. Kahe Eesti mediaanpalga suurusele keskmisele aitavad lisaks telefonipettustele hoogsalt kaasa ka investeerimispettused. Kui Leedus moodustab see skeem kogu pettuste mahust suurima osa (pea 40%), baseeruvad investeerimispettused naaberriik Lätis kahjude kogusummas oluliselt madalamal – vähem kui 15% kogu kahjusummast).

Ohvreid aitab püüda eelkõige sotsiaalmeedia, kus võib kohata kergelt ahvatlevaid reklaame, mis kutsuvad kiirelt rikkaks saama. Jumaliku fassaadi taga on aga põhjatu põrgukatel. Selle pettuse tüübi hüppeliseks kasvuks annab hoogu kindlasti ka investeerimise avalik propageerimine mõjuisikute poolt. Säästmine ja säästude kasvatamine on oluline, kuid jääda tuleks  realistlikuks. Investeerimine nõuab aega, teadmisi ja vabasid vahendeid – investeeringute tegemisest tuleks hoiduda, kui selle seemneks saab olema kiirlaen või mitu.

Ohvrite profiilid Balti riikide lõikes on erikülgsed

EESTI

Kõige enam juhtumeid on eesti keelt emakeelena kõnelevate klientidega (65%), järgneb vene keel (üle 30%). Pea pool kahjudest on eesti keelt rääkivate klientide kanda ning samaväärselt panustab venekeelne klient. Suurem osa pettuseid juhtub vanusegrupis 36-50 (üle 30%), järgnevad 51-64 ja 65+. Kõige enam, lausa enam kui 30% tuvastatud kahjudest, kaotab rahaliselt vanusegrupp 51-64. Kuigi suurem osa ohvreid on naised, kaotavad enam raha (53% kogukahjudest) mehed.

LÄTI

Enim ohvritest räägib emakeelena läti keelt (80%). Samas suurusjärgus kahju kannavad samuti läti keelt rääkivad ohvrid. Ülejäänu moodustavad vene keelt emakeelena kõnelevad kliendid. Vanuseliselt on ohvrite juhtumite jaotus suhteliselt ühtne vanusevahemikus 36-65+, kellest enim raha kaotavad pensioniealised isikud (pea 50% kogukahjudest). Enim juhtumeid toimub naistega ning ka kahjusid kannavad suuremal määral justnimelt naised (ligi 70% kogukahjudest).

LEEDU

Lausa 96% juhtudel on ohvriks leedukeelne klient, kusjuures leedulased kannavad samas protsentulatuses kaotusi tuvastatud kogukahjust. Enim juhtumeid on vanusegrupis 36-50 (40%). Kahjude kogusummast nähtub, et suurima kahju osa kannavad 36-64 aastased.

Üle 50% juhtudel on ohvriteks naised, küll aga kaotavad petturitele enam raha mehed (enam kui 50% kahjude kogusummast).

Näeme selgelt, et riigiti on ohvrite profiilides erinevused. Kuigi on arvamus, et küberkelmide lõksu kipuvad langema pigem võõrkeelsed kodanikud, on reaalsus vastupidine. Enamus ohvritest on oma riigi emakeelt rääkivad kodanikud ning need, kes on võimelised rääkima suhtlustasandil vene keelt.

Vanuselises vaates on murettekitav, et enim saavad kannatada just keskealised kodanikud, kes peaksid olema teadlikumad. Küll aga erineb Läti tugevamalt nii juhtumite sageduse kui ka kaotussummade poolest – enim kannatavad eakamad, mis võib olla tingitud tehnikaajastu kiirest arengust ja generatsiooni teadmatusest neid ohte ära tunda.

Soolises võrdluses käivad kõik kolm riiki suhteliselt sama sammu. Naised on pettustele vastuvõtlikumad. Võimalik, et siin mängivad rolli naissoole looduse poolt kaasa antud isikuomadused – naised on teadaolevalt usaldavamad.

Ülevaade põhineb SEB Balti 2024 esimese poolaasta statistikal.