Jaanuarist märtsi lõpuni said Eesti patsiendiportaali külastajad vastata küsimustele – milleks inimesed seda portaali enim kasutavad, mis on seal hästi, mis mitte. Sama uuritakse ka Soome, Rootsi ja Norra elanikelt.
Nüüd teatas Tallinna tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituut, et uuringu esimesed tulemused on selgunud. Eestlased hindavad patsiendiportaali digilugu.ee turvalisust kõrgelt ning kahel kolmandikul on olnud portaali kasutades väga positiivne kogemus. Portaali kasutusmugavusega on enim rahul keskharidusega inimesed, samuti venekeelne elanikkond, selgus aasta algul tehnikaülikooli eestvedamisel tehtud uuringust.
Naised tunnevad suuremat huvi
2104 vastusest selgus, et Eesti inimesed kasutavad patsiendiportaali laialdaselt ja sageli, nii et see on muutunud juba harjumuseks. Näiteks ligi pool vastajatest on viimase 12 kuu jooksul oma terviseandmeid digiloos vaadanud vähemalt kaks ja ligi neljandik vähemalt koguni kümme korda. Üle 20 korra on oma terviseandmeid vaadanud ligi veerand küsitletutest.
Sagedasemad digiloos terviseandmete vaatajad on naised ja vastajad vanuses 15–44 aastat. Mida halvem on hinnang oma tervisele, seda sagedasem on oma terviseandmete jälgimine patsiendiportaalis.
Noortel ja vanadel eri eesmärgid
Nordehealthi projektijuht Hedvig Soone lisab, et oma terviseandmeid vaadatakse digiloos enamasti selleks, et oma tervisemurest paremini aru saada, kontrollida ning järgida ravisoovitusi, valmistuda visiidiks või haiglaraviks, aga ka lihtsalt uudishimust.
„Uudishimu on ajendiks rohkem noortel, 15–34-aastastel, ja vastajatel, kes hindavad oma tervist heaks. Vanuse kasvades ja tervise halvenedes muutuvad ka vajadused praktilisemaks ja tõsisemaks – oma terviseandmeid vaadatakse enam selleks, et saada parem ülevaade,“ märgib Soone.
Digiloo kasutamisel olid väga positiivseid kogemusi kahel kolmandikul, samas kui väga negatiivsed kogemusi oli viiendikul vastajatest. Väga positiivse kogemuse mainijaid oli rohkem vene keeles küsitlusele vastanute seas ning 45-aastastest vanemate hulgas. Positiivse näitena mainiti kõige enam keskkonna üldist kasutusmugavust ning oma analüüsitulemuste ja raviandmetega tutvumise võimalust. Positiivse kogemusena mainiti ka koroonatesti tulemuse kiiret laekumist ja tõendi loomist.
Kõrgharitud inimesed olid kriitilisemad
Üle poole uuringu vastajatest tõdes, et digilugu vastab nende vajadustele ja ligi pool vastajaist rõhutas, et meie patsiendiportaali on lihtne kasutada. Hinnang digiloo kasutamislihtsusele ja vajadustele vastavusele kasvab vanusega. Hinnang on kõrgem ka vene keeles vastanute seas ning keskharidusega vastajatel. Madalamaid hinnanguid annavad aga kõrgharidusega vastajad.
Vajaliku info leidmise ja tegevuse keerukust mainisid enam need vastajad, kes hindasid oma tervist halvaks. See tähendab, et kasutajad, kes külastavad patsiendiportaali sagedamini ning kelle vajadused portaalis on tõsisemad ja praktilisemad (kui lihtsalt uudishimu või andmetega tutvumine), võivad kogeda raskusi oma toimingutes.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mida kõrgemalt haritud inimene, seda nõudlikum portaali suhtes. Nii oli väga negatiivse kogemuse märkijaid rohkem 35–44-aastaste ja kõrgharidusega vastajate seas, samuti nende seas, kes hindasid oma terviseseisundit kehvaks. Negatiivse aspektina nimetati kõige enam patsiendiportaali üldist kasutamise keerukust, ebamugavust ja aeglust, aga ka vajaliku info leidmise või tegevuse teostamise raskust.
Turvalisust hinnatakse kõrgelt
Väga positiivse aspektina selgus, et Eesti inimeste usk digilugu.ee turvalisusesse ja privaatsusesse on kõrge. Privaatsusprobleemi nähakse ainult oma terviseandmete kopeerimisel digiloost teistesse rakendustesse (nt Google Health, Apple Health). Mõnevõrra madalam usaldus digiloo turvalisuse ja privaatsuse suhtes oli vene keeles vastanutel, kes samas kiitsid (nagu eelpool mainitud) portaali kasutamismugavust.
Mida oodatakse portaalilt tulevikus?
Küsimustikus uuriti ka kasutajate ootuste ja vajaduste kohta, milliseid funktsioone ja võimalusi võiks tulevikus lisanduda. Nii selgus, et kõige enam soovitakse võimalikest uutest digiloo funktsioonidest võimalust lugeda kogu infot oma tervise kohta ning võtta oma tervishoiuteenuse osutajaga ühendust internetis. Tulemustest selgus, et enim huvitatud on ülevaatest kõigist oma raviga seotud tervishoiutöötajatest ja nende kontaktidest just 35–54-aastased ning halva tervisega patsiendid. Võimalus taotleda haiguslehte on aga enam oluline vanusegrupile 15–44 aastat ning hea tervisega kasutajatele.
Elektrooniliste terviseandmete kasutamise võimalusi on uurinud ülikoolid üle maailma. Nordehealth on Eesti ja Põhjamaade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada võimalusi tervishoiuteenuste digitaliseerimiseks. Suurem fookus on riiklikel portaalidel, mille kaudu patsientidel on juba praegu võimalik tutvuda oma terviseandmetega – ja selle hulka kuulub ka patsiendiportaal digilugu.ee.
