Endine majandus- ja kommunikatsiooniminister ütles Vaelas Kiili valla elanikega kohtudes, et vaatamata Nabala-Tuhala looduskaitseala kehtestamisele tuleks uurida, kas Rail Balticu kiirraudee saab sealt läbi minna.
„Tuleks teha lõpuks selgeks, kas Nabalast saab läbi minna. Nabala (Nabala-Tuhala looduskaitseala loomise – M.T.) otsus oli kõige suurem hoop,“ ütles Parts sel teisipäeval Kiili vallas Vaelas. „Keskkonnaministeerium fikseeris otsuse, ilma et oleks peale ühe rohkem ekspertiise tehtud.“
Tema sõnul pole praegu selge, kas uus valitsus, mis pärast valimisi moodustatakse, saaks Nabala trassi juurde tagasi tulla. „Tuleb rääkida juristidega,“ ütles Parts. „Minu arvates peaks Nabala trassi juurde tagasi tulema.“
IRLi peaministrikandidaat viitas AECOM Ltd tehtud uuringule, kus näidati, et Nabala-Tuhala kaitsealast läbi mineva raudtee rajamine oleks u 60 miljonit eurot odavam kui Harju maavanema eelistatud trass, mis möödub kaitsealast lääne poolt ning läbib Kiili ja Saku valda. „Enne kui pole ausalt vastatud Nabala küsimusele, ei saa kindlaid vastuseid anda,“ märkis Parts, kelle sõnul on praeguseks valikusse jäänud kahe trassivariandiga toimetamine ummiktee.
Parts kritiseeris ka sellises vormis Rail Balticu ühisettevõtte loomist, mis pole tema sõnul „pangakõlbulik“, kui soovitakse laenu võtta.
Lisaks märkis ta, et ei mõista, miks on kiirraudtee trassivaliku üle otsustamine jäetud maavanemate kätte. „See on kummaline nõuka-aegne olukord, kus ministrid lükkavad enda pealt vastutuse ära mingile maavanemale, kel pole ju tegelikult mingit mõjuvõimu,“ ütles Parts.
Samas kinnitas ta, et Rail Baltic on Eesti jaoks oluline objekt, mille peab rajama. „Selline taristu muudab reaalsust, inimesed hakkavad teistmoodi liikuma. Näiteks aastal 1994 oli Tallinna ja Helsingi vahel 200 000 reisijat, nüüd 9 miljonit. Me ei tea, mis toimub kahekümne aasta pärast,“ ütles Parts. „Praegu tundub ka mulle iga kahe tunni tagant väljuv kiirrong absurdne. Sama puudutab kaubavedusid. Kui raudteel on loogiline seos Euroopa Liidu ühisturuga, võivad ka kaubad tulla, me ju ei tea, mida siinkandis 20 aasta pärast toodetakse.“
