Pandeemia negatiivne mõju töötusele ja tööhõivele ilmnes kõigis Eesti maakondades, ent enim on kriis tabanud kahte äärmust: jõukat Harjumaad ning juba varem suure mahajäämusega Ida-Virumaad, selgus mõttekoja Praxis analüüsist.
Veidi pärast uuringu tulemuste avaldamist kommenteeris Praxise analüütik Merilen Laumäe tehtut ka Harju Elule. Koos temaga on uuringu autor ka analüütik Kaupo Koppel.
Kui pikka aega COVID-19 ja laiemalt pandeemia mõju uuriti? Kas Harjumaa hõlmab ka Tallinna või on tegu ainult Harjuga?
Erinevate näitajate puhul (sh sissetulekud, vaesus, tööturu näitajad) lähtusime üldiselt viimaste andmete olemasolust. Suur osa analüüsist tugineski andmetele ja statistikale aastate 2019–2021 kohta. Uuring on üldiselt läbi viidud maakondlikul tasandil ja seega hõlmab Harjumaa ka Tallinna.
Erandiks on üksnes sotsiaalkaitsekulutuste analüüs, kus on eristatud ka kohalikud omavalitsused ja seega ka Tallinna linn eraldi.
Kuidas uuring läbi viidi? Omavalitsuste andmed, küsitlus, avalik statistika vms?
Uuringus kombineerisime erinevaid andmeallikaid. Suures osas kasutasime maksu- ja tolliameti kuiseid 2019.–2020. aasta registriandmeid tööealise elanikkonna kohta, kuid kombineerisime neid ka uuema 2021. aasta Eesti töötukassa ja statistikaameti statistikaga. Ehk siis tegemist ongi eelkõige inimeste tegelike ja erinevates registrites kajastatud sissetulekutega.
Tööturu, vaesuse ja sissetuleku näitajate osas keskendusime eelkõige maakondlikule tasandile. Kohalike omavalitsuste sotsiaalkaitsekulutuste info pärineb Riigiraha rakendusest. Selle uuringu käigus küsitlusi või intervjuusid ei tehtud.
Millised on pandeemia suurimad mõjud Harjumaal?
Pandeemia negatiivne mõju tööturunäitajatele avaldus kõigis Eesti maakondades, kuid enim tabas kriis just Harjumaad ja Ida-Virumaad.
Harjumaa toetub teistest maakondadest enam kolmandale sektorile (sh majutus, toitlustus, meelelahutustegevus), olles seega tugevalt mõjutatud kriisiaegsetest piirangutest. Kuigi Harjumaal kasutati töötasu hüvitise meedet teistest maakondadest enam, on pandeemia mõju maakonna töötusele ja ka pikaajalisele töötusele siiski olnud teistest maakondadest suurem.
Selle taustal kasvas Harjumaal 2020. aastal ühe protsendipunkti võrra ka suhtelise vaesuse määr (16,5%-ni), kuid see näitaja on siiski teiste maakondadega võrreldes madalaim ja peaaegu kaks korda madalam kui Ida-Virumaal (31,4%). Positiivse poole pealt paistis Harjumaa silma kaugtöö osas, olles üks neist piirkondadest, kus niigi suur kaugtöö tegijate osakaal kasvas.
Lugesin, et Saue ning Rae valdades läks 52% sotsiaalkaitsekuludele. Kas võib öelda, et need on Harjus ühed enim kannatanud omavalitsused?
Üldiselt paistab, et kohalike omavalitsuste sotsiaalse kaitse kulutused on kasvanud eelkõige suuremates omavalitsustes. Eriti paistavadki silma Harjumaa omavalitsused, sh Rae ja Saue vallas kasvasid kulutused 2020. aastal võrreldes eelneva aastaga veidi üle 50%.
Siiski selles uuringus keskendusime üldiselt pigem maakondlikule tasandile ja kohalikul tasandil vaatasimegi üksnes sotsiaalkaitsekulusid. Seega meie analüüsist lähtuvalt seda seost päriselt väita või ümber lükata ei saa.
Pikaajaline töötus suurenes Harjus 29%-lt 41%-ni. Mida see näitab?
Töötuse kestus on Eestis pikenenud kõikjal, kuid teiste maakondade seast paistis tõesti enim silma Harjumaa, kus muutus oli kõige suurem. Kui enne kriisi oli Harjumaal töötuse kestus alla kuue kuu 46%-l töötutest, siis 2021. aasta detsembris vaid 35%-l töötutest.
Samamoodi kasvas nende töötute osakaal, kelle töötuse kestus on pikem – töötute osakaal, kelle töötuse kestus oli üle aasta, moodustas varem 29% töötutest, kuid 2021. aasta detsembris 41%.
Pikaajalise töötuse kasv pandeemia ajal viitab ka sellele, et tööst ilma jäänutel on keerulisem uut töökohta leida. Samas võib muutuda pikalt tööturul eemal olnutel üha raskemaks tulla majanduslikult, aga ka sotsiaalselt toime, sest sissetulekud vähenevad, tööharjumus kaob jne.
Kas ja kuidas mõjus COVID-19 Harjumaal tootmisele? Milline sektor kannatas enim, milline seevastu vähem?
COVID-19 mõju oli Harjumaal suurem kriisist ja piirangutest otseselt mõjutatud tegevusvaldkondades ehk siis peamiselt teenindavas sektoris.
Harjumaa toetub teistest maakondadest enam kolmandale sektorile (sh majutus, toitlustus, meelelahutustegevus), olles seega tugevalt mõjutatud kriisiaegsetest piirangutest.
2020. aasta lõpuks oligi majutuse ja toitlustuse valdkonnas maakondadest enim mõjutatud Harjumaa, kus töise tulu saajate arv võrreldes eelneva aasta sama ajaga langes -28% (-18% Eestis keskmiselt). Kunsti ja meelelahutuse valdkonnas langes 2020. aasta detsembriks sissetuleku saajate arv Eestis keskmiselt -4% võrreldes eelneva aasta sama ajaga, kuid absoluutarvuna taas enim Harjumaal. Samal aastal langes töise tulu saajate arv veel ka näiteks haldus- ja abitegevuste alal, töötlevas tööstuses, hulgi- ja jaekaubanduses ning veonduses ja laonduses, kuid nii protsentuaalselt kui ka absoluutarvuna vähem võrreldes majutuse ja toitlustuse valdkonnaga.
Mitmes valdkonnas siiski ka tulusaajate arv kasvas, nt info ja side (+4%), tervishoid (+4%), haridus (+3%), finants ja kindlustus (+2%).
Milline on olnud taastumine kriisist maakonnas?
Pandeemia senise käigu jooksul on Harjumaa üks vähestest maakondadest, kus kriis jätkus ka 2021. aastal. Kui mitmes teises maakonnas järgnes 2020. aasta tööhõive langusele ja töötuse kasvule stabiliseerumine, siis Harjumaal kasvas registreeritud töötus veel ka 2021. aastal.
See on enim seotud Harjumaa väga suure teenindava sektori osakaaluga, kus mõju avaldab ka välisturistide arvu langus. Harjumaal kasutati ka ajutist töötasu hüvitise meedet teistest maakondadest oluliselt enam, mis ühelt poolt aitas töökohti säilitada, kuid teisalt kuna kiiret taastumist ei toimunud, siis ka koondamisi edasi lükata.
Samas kui vabade töökohtade arv Harjumaal 2020. aastal oluliselt langes, siis 2021. aastal oli see isegi kõrgem kui 2019. aastal, mis viitab ka tööturu taastumisele.
Kas majanduse kasvunäitaja näitab lõplikku tõde? Või on veel vara rõõmustada, et majandus taastub?
Majandus tõepoolest taastub teist aastat järjest – siin on mõju ka 2020. aastal pandeemiast tekkinud süvikul. Majanduskasv iseenesest on positiivne, ent sel aastal käib kasv koos suure hinnatõusuga.
Kui näiteks Eesti Pank ja Swedbank prognoosivad 2022. aasta majanduskasvuks 3–4%, siis hinnatõus võib olla kuni kaks korda suurem.
See on eelkõige seotud energia kallinemisega, mis kandub kiiresti üle teistesse valdkondadesse ning teenuste-toodete hindadesse.
Mida toob tulevik? Kui pandeemia taandub, siis kui kiire on taastumine?
COVID-kriisi negatiivne mõju Harjumaale on seotud sealse suure teenindava sektori osakaalu ja ka välisturistide arvuga. Seega kui pandeemia taandub, siis ilmselt paraneb välisturistide naastes olukord Harjumaal ka kiiremini. Kogu kriisi mõistes võikski olla pigem optimistlikum, kuna tööturg on pandeemiaga tõepoolest aina enam kohanenud.
Kui aga pandeemia ning piirangud jätkuvad, siis mis saab edasi?
Pandeemia ja piirangute jätkumine või süvenemine avaldaks ka edaspidi mõju ettevõtetele, tööturule ja seega otseselt inimeste toimetulekule.
Mida pikemaajalisem on kriis, siis seda keerulisemaks muutub ka hiljem taastumine. Näiteks turismisektori aeglane taastumine või jätkuv madalseis tähendaks paratamatult ettevõtete sulgemisi. Kuna aga kriis on selles sektoris kestnud juba kaks aastat, oleks jätkuval pandeemial sektorile potentsiaalselt ka pikaajaline negatiivne mõju ja sulgemisohus oleksid ka seni veel tegutsevad ettevõtted.
See ei kehti ainult turismisektorile, vaid ka laiemalt – juba on näha, et suureneb pikaajaliste töötute hulk. See aga tähendab, et isegi kui riiklik keskmine töötuse määr langeb, tekib samal ajal juurde väga suur hulk inimesi, kelle puhul on lõppemas töötushüvitised, tekkimas lüngad sissetulekutes ning kadumas on ka tööharjumus. See on omakorda juba väga otsene toimetulekuprobleem nii inimesele endale kui ka riigile.
Teisalt on siiski praeguseks näha mõningast pandeemiaga kohandumist. Kasvanud on näiteks kaugtöö tegijate hulk või ka tööturu olukord on juba 2021. aastal parem võrreldes kriisi esimese aastaga.
Sellegipoolest tuleb näha vaeva, et üldise kohanemise taustal ei tekiks neid sotsiaalseid rühmi, kes jääks taastumisest ilma.
