Lääne-Harju vallavalitsuse ja arhitektide liidu koostöös korraldatud Paldiski hariduslinnaku arhitektuurivõistluse võitnud ideekavandi järgi kujundatakse olemasolev koolimaja ümber moodsaks haridusasutuseks, mis hakkab täitma ka kogukonnakeskuse funktsiooni.
„Tegemist on nii Paldiski linna, aga ka kogu valla jaoks olulise projektiga. Hariduslinnakus hakkavad tulevikus paiknema kaks kooli: Paldiski vene põhikool ja Paldiski ühisgümnaasium, samuti tulevad siia muusika- ja kunstide kool, raamatukogu ning spordikeskus,“ ütles Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat, kelle sõnul on vald võistluse tulemustega väga rahul.
Lääne-Harju valla kommunikatsioonispetsialisti Katre Saare sõnul tuuakse hoonesse kokku ujula, spordisaalid, raamatukogu ning tekib ka korralik kontsertsaal, kus saab korraldada kontserte, teatrietendusi ja muid ühisüritusi. Nii saab korraldada sündmusi, mida praegu sobiva ruumi puudumisel teha ei saa.
Kogu valla, mitte vaid linna keskus
„Tegemist saab olema tõelise vaba aja veetmiseks mõeldud hoonega. See ei ole pelgalt Paldiski linnaelanike, vaid kogu Lääne-Harju valla elanike jaoks rajatav kogukonnakeskus. See ongi vast olulisem nihe teemas kogukonnakeskus versus Paldiski keskus,“ kommenteeris Saar.
„Tegemist saab olema tõelise vaba aja veetmiseks mõeldud hoonega. See ei ole pelgalt Paldiski linnaelanike, vaid kogu Lääne-Harju valla elanike jaoks rajatav kogukonnakeskus.“
Lääne-Harju valla esindaja Katre Saar
Võistlusele laekus 21 kõrgetasemelist tööd, mille seast valiti välja töö nimega „Pixel“. Selle autorid on Tanno Tammesson, Gunnar Kurusk ja Elis Märks büroost Pluss Arhitektid.
„Pixeli“ seletuskirja kohaselt moodustab Paldiski uus hariduslinnak keskväljakult alguse saava ning mööda Rae tänavat pikenevale telgpromenaadile piduliku ja selge lõpetuse.
Telg jaotub omakorda kolmeks funktsiooniks. Piki Rae tänavat kulgeb maastikuliselt reljeefne ning mitmekesine promenaadiala. Uue koolihoone ees avaneb kõiki õpilasi tervitav lipuväljak, mis külgneb trepistikuga ja suubub hoone taha privaatsemaks koolihooviks.
Ainult jalakäijatele mõeldud esindusliku lipuväljaku tekkimiseks on Rae tänava äärsete kortermajade parklate sissesõidud koondatud ühele promenaadi läbivale sõiduteele. Alal on maksimaalselt säilitatud kõrghaljastust ja nii promenaadile kui ka koolihoovi on hubase ning varju pakkuva ruumi tekkimiseks lisatud puid. Tuule tänava ääres kulgev liikumisrada lookleb olemasoleva haljastuse vahel seda minimaalselt häirides. Pankrannikupealsest alvarist kantud iseloom voolab lainetavate peenardena läbi territooriumi ja ühendab suurel alal paikneva kompleksi terviklikuks kaasaegseks roheliseks linnakuks.
Hariduslinnak moodustub kolmest omavahel seotud hoonest. Tänasest koolihoonest säilitatakse väliskonstruktsioon, mis on oluline keskkonna ja taaskasutuse seisukohast.
Olemasoleva hoonega liitub uus Paldiski kool ning hoonekompleksi Tuule tänava poolsesse külge rajatakse spordikeskus.
Sisehoovis asub erinevate liikumisviiside ja mängude harrastamist soosiv puhkeala. Tuule tänava äärde on avalikuks kasutamiseks planeeritud kilomeetripikkune nii kõva- kui ka pehmekattega liikumisrada koos jalgpalliväljaku ning võimlemisaladega.
Valmimisaeg pole teada
„Võidutöö suurimateks plussideks on selge arhitektuurilise kvaliteedi tõus Paldiski linnas, detailselt läbimõeldud väliruum, hoone enda suurepärane funktsionaalsus ning selge ja reaalne etapiviisilise elluviimise loogika. Lisaks on võidutöö autorid väga selgelt arvestanud sellega, et tekiks tervik, mis on loogiliselt ühendatud ülejäänud linnaga,“ kommenteeris Jaanus Saat. Konkurents oli tema sõnul tihe ning tööde kvaliteet ühtlane. Ka võidutöö nõuab edasiarendamist.
Oluline on etapiviisilise arendamise võimalus. Vallavanema sõnul on tegemist suure ja kalli projektiga ning omavalitsusel täna selliseid vahendeid ei ole, et seda ise täies mahus rahastada, kuid võidutöö väljavalimine avab vallale võimalusi rahastuse leidmiseks ja partnerite kaasamiseks.
Küsimusele, millal esimene etapp ja kogu lahendus valmis võiks saada, vallalt praegu vastust ei saa.
„Sellele küsimusele konkreetset vastust ei ole. Algab mastaapne koostöö esialgu haridusministeeriumiga seoses üleüldse gümnaasiumihariduse tuleviku osas Eestis, aga ka valitsusega laiemalt, kus teemaks on eestikeelsele haridusele ülemineku soodustamine. Koostöö tulemusena selgub rahastamisvõimalus ning sealt edasi realiseerimiskava,“ selgitas Katre Saar. Vald on seisukohal, et keeleõpe on vene noortele tunduvalt edukam, kui nad viibivad eesti noortega ühes keelekeskkonnas.
„Vallavalitsuses oleme selgel seisukohal, et vald ei saa iialgi päris valmis. Tegemist on antud ajahetkel kindlasti vajaliku sammuga elu- ja hariduskeskkonna parandamise suunas,“ lisas Saar.
Võistluse auhinnafond oli 45 000 eurot, esikoht sai sellest 15 000 eurot.
Asendiplaan 
