Pakri Teadus- ja Tööstuspark on seisnud kümnendi selle eest, et tuua linna töökohti, uusi ettevõtteid ning rajada ka vajalik taristu. Eesti ühe suurima linna poolsaare neljas paigas toimetava pargi juht Enn Laansoo, Jr. hinnangul sõltub Paldiski tulevik keskkonnasõbralikust ning targast arendusest.

20. juulil 1718 asetas toonase Rogerwieki lahe kaldal sümboolselt sadama nurgakivi kivi paika tsaar Peeter I. Vaid kaks päeva noorem on kohe sünnipäeva pidav Tallinna Kadrioru park.

Algas ajalugu, mis on tegelikkuses Venemaa valitseja tegudest tunduvalt vanem. Juba aastal 1296 on mainitud poolsaarel “linna” nimega Lodenrode. Tegu oli tõenäoliselt Madise ja praeguse Paldiski vahel asunud majapidamisega. Seega olnuks paslik tähistada kahe aasta eest juba Paldiski 720. aastapäeva. See kõik on kauge lugu, 300. suurjuubel kestab ikkagi tänasest kuni pühapäevani.

Kesklinnas, Kivi ja Peetri tänava nurgal asuv endine Marati kompleks. 

Täna toimetab Lääne-Harju valda kuuluva Paldiski kesklinnas ja poolsaarel Pakri Teadus- ja Tööstuspark, mida juhib Enn Laansoo, Jr. Huvitavalt on selle kandi arendamine mehele naasmine juurte juurde. Laansoo, Jr. räägib, et hindas ettevõtluse eesmärgil esimest korda Paldiskit 2007.aasta suvel. Siis saabus ta linna, et uurida võimalust tööstuspark luua. Koht tundus suure perspektiiviga ja äge. “Ise olen eelkäijate kaudu juba 13.sajandist poolsaarega seotud. Olemas oli Pakri küla, mis asub täpselt tänase teadus- ja tööstuspargi kohal,” ütles Laansoo, Jr.. Räägitud on ka Pakri mõisast. Kuid täpselt pole teada, kas see asus pargis või mitte. “Seega tulin kümne aastat tagasi juurte juurde,” lisas pargi juht.

Ülemistest kordi suurem

Sügisest 2007 omab Pakri Teadus- ja Tööstuspark 52-hektarilist roheala Pakri poolsaarel, Leetse ja kesklinna vahel. Sinna on rajamisel tark tööstuslinna, mis peaks saama Põhja-Euroopas omataoliste hulgas suurimaks ning toetama ennekõike rohetehnoloogia arengut. “Ootame suure ehituse alustamiseks kindlat suurt kliendi. Selle nimel aga pingutame kõvasti ja oleme meelitamas parki suurettevõtteid nagu näiteks Tesla,” seletab Laansoo, Jr. Parki tuleb tuua elekter, vesi, kanalisatsioon ning küte, rajada teed teed ning jahutustaristu. Nende rajamine on aga kulukam, sest olemasolev taristu asub piisavalt kaugel. “Linnaku suurus on kolm korda suurem, kui Ülemiste City. Seal olid kommunikasioonid põiliselt olemas või asuvad nurga taga. Meie nö. nurgatagune on vähemalt kolme kilomeetri kaugusel,” kirjeldab Laansoo, Jr.

Plaanitava linnaku kõrval töötab tuulikupark. Neid koos päikesepargi ja koostootmisjaamaga on plaanis püstitada ka arendatavale alale, et pakkuda klientidele kohapeal toodetud taastuvenergiat ja head elektrihinda.

Kui poolsaarel asuval suurel alal praegu midagi ei toodeta või arendata, siis kahel tootmiskompleksis kesklinnas ja ühes maanteeäärses kompleksis tegevus käib. “Esimese hoonekompleksi omandasime aastal 2012 aadressil Kivi 12, kus kunagi valmistati plastikpaate. Kompleks asub Adamsoni muuseumist veidi Maxima suunas,” ütles Laansoo, Jr. Praegu on kasutuses ca 5000 m2, mis on korralikult uuendatud ja ehitatud uued vaheosad, kus eraldi hoonena on olemas ka külmhall. Hoonekompleksis tegutsevad täna mitmed väikesed ja keskmised tootmisettevõtted (puitelementmaja ning elektrikomponentide valmistaja, paraplaanide mootori tootja ja mitmed metalliettevõtted).

2014. aastast on Pakri Teadus- ja Tööstuspargi valduses ka kunagine Marati tootmiskompleks Peetri ja Kivi tänava nurgal. See on hea koht ettevõtetele, mis vajavad sadama lähedust. Põhjasadam asub hoonetest vaid 50 meetri kaugusel.

Fassaad trükiti uue tehnoloogiaga

Tänavuse aasta märtsis ostis Pakri Teadus- ja Tööstuspark kolmanda hoonetekompleksi Tallinna maantee 31. Kunagi Nõukogude armeele kuulunud hooned jäävad linna sissesõidul maanteest paremale, Alexela tankla vastu. “Varem oli see suur ja räämas sõjaväe tellishoone, mida täna renoveerime,” selgitas Enn Laansoo, Jr. Juuli alguses valmisid fassaadidele ka trükitud maalingud, mis prinditi seinale uudse tehnoloogia abil. “Tavaliselt värvitakse seintele pilte ja kujundeid. Kuid meil prinditi. Ma ei tea, et Harjumaal oleks varem selliseid asju tehtud,” arvas Laansoo, Jr.. Tema sõnul toodi printer ja muud vajalikud vahendid Paldiskisse kohale, mitte ei kaetud seinakatet kusagil mujal värvidega.

Laansoo, Jr. seletab, et Tallinna maantee 31 asub täpselt Pakri 52 hektarit suure roheala ees ehk on Pakri Targa Tööstulinnaku avanägu. Hoones on 5500 ruutmeetrit pinda ja selles on üks korrus. Ruumide suurus jääb 100–2400 ruutmeetri vahele. Keskosa kõrgus on kümme meetrit. “Seal saab näiteks ehitada ja või panna kokku suuri detaile, mis vajavad kõrgust ja suurt ruumi,” ütleb Laansoo, Jr. “Seinad on õnneks heas korras. Osad nendest on laotud paekivist ja see näitab, et tegu on ehk rajatisega enne aastaid 1939–1940. Kuna renoveerimine on alles algusjärgus, siis annab see võimaluse ehitada tootmispind välja iga ettevõtte vajadusi arvestades,” sõnas Laansoo, Jr.

Arendus vajab nõudlust

Milline võiks olla peatselt 300. sünnipäeva tähistava tähistava linna tulevik? “Maad ja vara on praegu piisavalt. Me ei müü ega rendi lihtsalt ruutmeetreid, vaid pakume Pakri Teadus- ja Tööstuspargi kaudu tööstusettevõtetele äri arendamiseks tugiteenuseid ja uute tehnoloogiate testimiseks nutikat keskkonda,” täpsustas Laansoo, Jr. igapäevast tegevust

Paldiski tulevikust kõneldes pakkus Laansoo, Jr. välja, et kõrvuti peavad arenema elu-, tööstus- ja ettevõtluskeskkonnad. Elukohana on Paldiskil tema hinnangul suur väärtus. “Siin on erinevad rannad, metsad ning pikk ajalugu. See viimane on küll mainet räsinud, kuid ka hoolt kandnud,” tõi ta välja pirkonna eelised elamiseks. Paldiski kesklinn asub Tallinna kesklinnast vaid 50 minuti autosõidu kaugusel. Sinna pääseb hõlpsalt ka rongiga.

Tallinna maantee 31 hoone fassaadid on kaetud trükitud maalingutega. 

Sellegipoolest on praegustes linna piirides vaid üks elamuarendus ehk Tallinna maantee ja mere vahel asuv Meresalu. “Elamispindade arendamine sõltub kõik nõudlusest. Kortermaja rajamine on Paldiskis ja Tallinnaga ikka sama hinnaga. Kuid elamispind on pealinnas kordi kallim,” tõi ta võrdluse.

Laansoo, Jr. ütles, et pargil on lisaks tööstuspiirkonnale kaheksa hektarit elamuarenduseks. Mõtteid arendamiseks on ka teistel piirkonna kolleegidel. “Kuid elamute ehitus tuleb siia ennekõike koos nõudluse kasvuga. Või siis, kui mõni suur ettevõte kolib Paldiskisse ja loob piirkonda lisaväärtust uute töökohtade läbi,” arvas ta.

Tähtsündmusi läbi aastate

• Juulis 1718 pani Peeter I paika sümboolselt sadama nurgakivi. Algas aastakümneid kestnud ehitus.

• Sügisel 1724 valmis 13-meetrine tuletorn, mille esimene korrus on poolsaare tipus siiani alles.

• 1762 sai senisest Rogerwiekist ametlikult Baltiiski Port.

• 1768 valmis lõpuks Peeter I tähtkants ehk nn. Muula mäed.

• 1783 andis keisrinna Katariina II asulale linnaõigused.

• 1784 sai linn vapi ning valmis õigeusu Püha Georgi kirik.

• Märtsis 1790 tegid rootlased laevadelt dessandi sadamasse.

• 1796 kaotati Paldiski kreis.

• 1841 valmis EELK Nikolai kirik.

• Sügisel 1870 valmis raudteeliin Tallinnasse ja Peterburgi.

• 1873 asutati vabatahtlik tuletõrjeselts.

• 1876–1915 töötas linnas merekool.

• 1889 valmis 52 meetrit kõrge tuletorn.

• 1903 valmis tuletõrje seltsimaja, mis lammutati 1983.

• 1912 kohtusid linnas keistrid Nikolai II ja Wilhelm II.

• Septembris 1915 pommitas Saksa tsepeliin SL-4 linna.

• Novembris 1916 tulistati linna saksa laevadelt, hukkus 8–10 inimest.

• 1922 naases A. Adamson alaliselt linna elama.

• 1922–1934 töötas linnas maakonna ühisreaalgümnaasium.

• 1933 võeti ametlikult kasutusele nimi Paldiski.

• Suvel 1939 oli linnas 191 erinevat hoonet sh. 154 elamut. Linnas elas veidi alla 700 inimese.

• Septembris 1939 sõlmiti Eesti ja NSVL-i vahel leping, mis andis Punaaarmeele õiguse rajada linna mereväebaas.

• Kevadel 1940 tühjendati linn elanikest.

• Augustis 1941 hõivasid linna saksa väed.

• Augustis 1944 naases sadama kaudu Eestisse üle 1800 soomepoisi. Kuu hiljem põletasid taganevad saksa väed enamuse majadest maha.

• 1954 avati linnas kino Baltika.

• 1962 avati elektriraudtee Kloogalt suletud Paldiskisse.

• 1968 alustas Leetses tööd esimene õppereaktor.

• 1983 alustas tööd teine õppereaktor.

• 1993 määrati Eesti valitsuse poolt ametisse eriesindaja Jüri Tikk ning komandant Raul Luks. Algas linna ülevõtmine ning Eesti struktuuride tegevus.

• 1994 muudeti linn Keila linnaosaks, tegevust alustas eestikeelne algkool.

• 1995 septembris lahkusid viimased Venemaa sõjaväelased. Õppekeskus ja tuumakütusest tühjendatud reaktorid anti üle Eestile.

• 1996 toimusid esimesed volikogu valimised, linnapea ametisse sai Jaan Mölder. Algas taas omaette linna ajastu.

• Oktoobris 2017 valiti Lääne-Harju vallavolikogu, Paldiski linn liideti haldusreformi järel Padise, Vasalemma ja Keila valdadega.