Suve alguses valminud Paldiski esimese linnaväljaku servast leiti maikuus paest laotud raketega kaev. Tänaseks on veevõtukoht puhastatud, korrastatud, valgustatud ning kaetud klaasiga.
Vana linnakaev asub mõnisada meetrit Rae ja Sadama tänava ristmikust Muula mägede ehk Peetri kindluse poole. See avastati tänavu maikuu keskel. Lääne-Harju valla avaliku ruumi spetsialist Madis Vaikmaa meenutab, et väljaku serval käisid sellel päeval haljastustööd.
“Vaatasin, kuidas maapinnale ulatub väike betoonpaneel. Otsustasin, et seda ei saa sinna jääta. Just selles kohas pidanuks kasvama muru ning betoonitükk segaks niidukeid,” ütleb Vaikmaa. Kohale sõitis kopplaadur ning paneeli asuti välja tõmbama. “Siis selgus, et panneli sarrusteks oli pandud kaks vana raudteerelssi. “Need murdusid pooleks ja kukkusid kaevu. Sellel olid paekivist laotud ääris ja ümmargune kaevurake sügavusega kaks meetrit,” räägib mees.
Põhjas oli kive, prahti ja mulda. See kõik kaevati välja, kaev puhastati ja praegu on selle sügavus 2,5 meetrit. Sisemine läbimõõt on veidi üle meetri. “Paesein lõpeb mõnikümmend sentimeetrit maapinnast allpool. Selle ülaosas oli kivide vahe juba hõre,” lisab Vaikmaa. Kaevu ümber oli paeplaatidest sillutis. “Sees oli lisaks prahile paar metalleset, kaks sepanaela, puutükke jne. Ei mingeid “suuri arheoloogilisi“ leide,” ütleb Vaikmaa.
Paks klaaskate
Leidja helistas ka muinsuskaitse inspektorile. Muinsuskaitseameti poolt piiranguid või kaitsekohustusi ei seatud. “Kui soovime näidata, siis on see meie otsus. Sai mõeldud, kuidas kõike lahendada,” meenutab ta.
Sees oli paar metalleset, kaks sepanaela, puutükke jne. Ei mingeid “suuri arheoloogilisi“ leide.
Tänaseks on kaevul 2,5×3-meetrine betoonplaan, milles suur aken. Selles omakorda metallraamides kolm tugevat klaasi. “Ideaalis oleks tahtnud ühes tükis klaasi. Aga see on praegu maksimaalne klaasilehe suurus. Soov oli saada kate, mis kannaks ka inimest,” lisab Vaikmaa.
Põhjas on tume graniit ning kaev on seest valgustatud. Vuugid on täidetud ning seinad konserveeritud.
Praegu ümbritseb kaevu veel ehitusaed. Miks? “Nädala lõpuks on juurdepääs vaba. Plaadile tulevad nurkadele väikesed postid ja nende vahele ketid,” seletab mees. Paks klaas kannatab küll kõndimist. Kuid kingataldade mustri sees on ikka liiva ja kivitükke. “Ja need kraabivad klaasi ning muudavad selle kriimuliseks.” Valmis on ka väike infostend, kuhu lisatakse teave kaevust ning ka foto. Viimane on tehtud küll Rae ja Pakri tänava ristmiku kaevust. Sellel oli peal kerge puidust varikatusega ehitis, mille all pump.
Mitu linnakaevu on Paldiskis olnud? Vaikmaa ütleb, et räägitud on neljast. Mis sajandil ning kelle poolt on need ehitatud, pole teada.
Kunagine linnakaev Rae ja Pakri tänavate ristumiskohas. Foto repro “Ühtegi aastaarvuga või meistri nimega kivi pole siiani leitud,” lisab Vaikmaa. Keskväljakul asuvat veevõtukohta on kunagi nimetatud heade mõtete kaevuks.
President istutab puid
Keskväljak on valmis ning linnarahvas on selle omaks võtnud. “Pinksilaua kasutamisel on koguni järjekord. Alguses kommenteeris keegi facebookis, et kes seal ikka käib. Aga nüüd on erinevas vanuses linlased väljakul liikumas,” rõõmustab ta.
Linna kujundamine jätkub pühapäeval, 30.augustil. Keskpäeval algab Paldiskis suvelõpu piknik koos mitme artisti (ansambel Regatt, Maarja jne) esinemise ning filmiprogrammiga. Enne seda istutatakse kesklinna puid. Kohal on Antarktika purjekal “Admiral Bellingshausen” seilanud riigipea Kersti Kaljulaid, kaptenid, vahetusnaised ning -mehed. “Hankisime istikud ja valmistasime ette istutusaugud. Puud istutatakse Sadama tänava äärde, kus on bussipeatus. Lisaks veel vallamaja hoonest tuulepargi poole, Pakri tänava äärde ning linnaparki,” kirjeldab Vaikmaa. Kasvama pannakse Ilukirsid, pooppuud ja pihlakad, mis on linnakeskkonda väga sobivad. Kokku saab mulda üle saja puu.
Peatselt alustatakse vallamaja taha, korvpalliplatsi kõrvale elamuspargi rajamist. .Selle valmimistähtaeg on oktoobri lõpus. “Ehk õnnestub talvel ka terviserada ära planeerida. Seda kavandame Muula mägede (Peetri kindlus) ja vanade raudteetammide juurde.,” loodab Vaikmaa.
