29. juunil koguneti Padise terviseradade piirkonda, et arutada sealset Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsaraiet 11 hektaril. Huvilisi oli kolmekümne ringis, hoolimata vihmahoogudest lõid kired lõkkele. Üksmeelele ei jõutudki, ehkki arutelu kestis üle kahe tunni.
RMK Padise metsaala laiub 88 hektarit, millest 66 protsenti moodustab keskealine, 26 protsenti küps ja 8 protsenti noor mets. Metsast lõviosa ehk 91 protsenti on männikud.
RMK soovib Padise piirkonnas teostada 5,5 hektaril harvendusraieid keskealises metsas, 2,2 hektaril aegjärkset raiet küpses metsas ja 3,3 hektaril lageraiet samuti küpses metsas– ühtekokku 11 hektaril.
Raied leiaksid aset augustis, plaanis on saada üle 1000 tihumeetri puitu. Aegjärksele ja lageraiele järgneb noorte mändide istutamine järgmise aasta kevadel.
Puitu me kõik tarbime
Padise metsaarutelu vedajateks olid 29. juunil RMK Lääne-Harju metsaülem Jürgen Kusmin, varumisjuht Sven Soomets ja praaker Kalle Meier.
Kusmin andis sissejuhatuseks teada, et raied teostatakse Viruküla-Padise tee, Kloostrijõe ja Padise küla lähistel. Kusmin lubas, et raiet ei tehta 150-aastases männikus Keila tee ääres, jõeäärsetes eraldistes ega linnamäe osas. On kaks vääriselupaika, mida samuti ei puututa.
Soomets täpsustas, et nii aegjärkne, harvendus- kui lageraie teostatakse masinraiena: “Reaalsuses tähendab see seda, et kõigepealt tulevad nendele lankidele saemehed, kes teevad ära selle alusmetsa madalama võsa. Seejärel harvesteriga langetatakse ja järgatakse.”
“Meie soov oleks, et te üldse ei puutuks seda metsa,” ütles kuulajate seast Tammneeme küla elanik Marit Kolk.
“Puitu me kõik tarbime ja selle jaoks me peame puid raiuma. Sellist moodust, kuidas saada puitu ilma puid raiumata, veel keegi kahjuks leiutanud ei ole,” vastas Kolgile Soomets.
“Äkki me saaksime raietööd natuke edasi lükata, et saaks see aastagi veel kukeseened kätte,” arvas Padisel elav Hannela Habakuk-Trubok.
“Kui me tuleme siin tegema raietööd hilissügisel kui kõige pehmemal ajal, siis suure tõenäosusega järgnevad sellele pinnasekahjustused,” ei pooldanud Soomets venitamist.
Kuidas tagada ohutus?
“Kuidas me näiteks ohutuse tee ääres tagame. Meie lapsed käivad koolis ja liiguvad seal igapäevaselt,” muretses Padise elanik Tiina Maurer. “Raietööde märgid paigaldatakse välja,” lubas Soomets.
“Ärge unustage, kuskohas me oleme. Vaadake, kuhu te tulete. Padise on väga eriline koht ja praegu on ta Eesti turismimaastikul eriti särav täht. Tegemist on ülimalt kõrge avaliku tähelepanuga kohaga. Niit et kindlasti ei saa te siit lihtsaid lahendusi,” arvas metsaaktivist ja loodusgiid Helena Trei.
“Arvamus ei saa olla käskivas vormis, nagu meil kahjuks siin Eestis väga palju arvatakse,“ vastas Soomets.
“Ei ole olemas mitte mingisugust seadust, mis ütleks, et lageraiega peab neid alasid majandama,” arvas Trei nüüd.
“Lageraie polegi mingisugune avalikkusega suhtlemise võte. Lageraie on metsauuenduslik võte,” selgitas Soomets. “Kui öeldakse sõna “lageraie”, siis kõik kujutavad ette silmapiirini ulatuvad lagedat välja. Tegelikult on need pinnad väga väikesed.”
“Aga mis on selle metsa hind, mis tulu RMK selle metsa mahavõtmisest saab?” küsis Kolki elukaaslane Elmar Sarap.
“Kõik RMK varutud metsamaterjal müüakse maha enampakkumise korras,” selgitas Soomets.
Maa otstarve ei muutu
“Kui te majandaksite säästlikumalt, siis te saaksite aeglasemalt raha kätte,” arvas RMK tegevuse kohta Klooga aleviku elanik Risto Bakhoff.
Risti koguduse juhatuse esimees Anneli Pärlin kahtles raiumisele mineva metsa vanuses. “Selle metsa sünniaeg on täpselt teada,” vastas Soomets.
Kaido Kallikorm Vihterpalu külast kartis, et metsa mahavõtmisele võib järgneda maa otstarbe muutmine. “Meie tegeleme metsa kasvatamisega, mitte kinnisvaraarenduse ega karjääridega,” rahustas teda Kusmin.
“Meil on siin samas metsas Kallaste talu, kes terve suvi läbi korraldab kontserte. See raietee jääb nende juurdepääsutee juurde,” muretses Lääne-Harju vallavolikogu esimees Külli Tammur.
“Padise klooster on taas avatud. Me üritame promoda kloostri taga metsas turismi,“ lisas Tammur.
Maureri küsimusele, et mis saab piirkonna suusaradadest, lubas Soomets, et need saavad korda talve alguseks.
Praaker Kalle Meier rõhutas nüüd sarnaselt Soometsale vajadust raiega varakult alustada: “Mida kaugemale sügisesse me raie lükkame, seda pikemaks ajaks siia oksahunnikud jäävad, sest nad ei kuiva ju ära.”
