Lääne-Harju ühe tuntuma ajalookompleksi ehk Padise kloostri külastuskeskuse suurejooneline avamine oli plaanitud jüripäeval. Kahjuks jäi ilus kavatsus vaid kavatsuseks, sest üldine olukord ei lubanud avamisüritust teha.
Aga hüvitisena tehti uksed üksikülastajatele lahti mai teisel päeval. “Kuulume vabaõhumuuseumi kategooriasse. Ruumi on piisavalt, et külalised saavad täita 2+2 reeglit,” ütleb kloostrikompleksi juhataja Marje Kidron. Koos temaga toimetab praegu kaupluse ja kohviku perenaine Evelin Pärnamets.
Kas tänavu ka gruppe võõrustatakse, seda pole praeguseks teada, kuid Kidroni sõnul saab iga külastaja avastada kogu kloostrikompleksi ka iseseisvalt. “Kiiret ei ole. Õnneks on Padisel palju muudki, mida avastada. Matkarajad, linnamägi, vallamaja, kastell, mõis ja veel ühte-teist,” lisab ta.
Keldritesse on kogutud kokku hulk raidkive. EL-i rahastatud ettevõtmisega alustati aastal 2017. Kloostrikompleksi arendamiseks interaktiivseks külastuskeskuseks saadi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondi projektitoetust 1 459 850 eurot. Selle eest on eriti muutunud vana valitsejamaja, kus veel 1996. aastani toimetas Kloostri metskond. Hoonel on osaliselt klaasist katus ning klaasist viilusein vaatega kloostrivaremetele.
Valitsejamajast suurepärane vaade
“Peauksest sisse tulles jääb paremale väike meene- ja raamatupood. Ja tagumises toas avame kohviku. Pakume teed, kalja, kohvi ja karaskit,” tutvustab perenaine Marje Kidron ruume. Kaubad on valdavalt kodumaised ning pärit ümbruskonnast. Suuremat sööki saab praegu Padise Kastelli kohvikust.
Peauksest vasakul asuvasse tuppa sisustatakse ruum, kus turistid saavad jalga puhata. Tagumistes ruumides avatakse mitmed töötoad. Juba on püsti kangasteljed. Otse peauksest tulles astub külastaja vanasse mantelkorstnassse, täpsemalt selle kööki.
Teisele korrusele saavad ruumid raamatukogu ning seminarisaal. Saali otsasein ongi avatud kloostri ja mõisa suunas. Varem polnud vaadet näha, praegu on sein osaliselt klaasist. Ruumis on paigas tehnika ning muu vajalik. “Raamatukogus saab rahulikult tutvuda kirjandusega kloostrist, tsistertslaste ordust ning laiemalt Padise ja paikkonna loost,” täpsustab Kindron.
Täpsemalt haldab maja ning varemeid SA Padise Klooster. “Jooksvat tööd on praegu palju. Küll viimased ehitustööd, koristamine ja muu,” ütleb Kidron. Ta lisab, et valitsejamaja taga avatakse ka väike aed.
“Tornist saab nautida vaadet Padise mõisale ning ka kloostrikompleksile,” ütleb Marje Kidron. Kütet ei tule
Kloostri varemetekompleks pole väliselt palju muutunud, kuid veidi siiski. Värskendatud on väliseina, akende ümbrust ja torni. Kiriku akendel on klaasid, klooster on väravaga suletav ning jõe poole on rajatud ka võrkaed. Korrastatud on kogu kompleksi katused.
Eesmärk oli ehitis ja selle säilinud osad konserveerida. Kuhu tarvis, lisati ka seletavad ning infograafikat või ka salvestusi pakkuvad infotahvlid. “Kui on jaksu neid lugeda ning loetut lahti mõtestada, siis on kogu teave olemas,” räägib Kidron. “Oluline on ehk see teadmine, et paik pole lihtsalt varemetepark, vaid ikkagi kunagine klooster. Iga inimene leiab ja saab siit huvitavat.”
“Oluline on ehk see teadmine, et paik pole lihtsalt varemetepark, vaid ikkagi kunagine klooster.”
Väravast läbi minnes näeb külastaja värskelt välja puhastatud sillutist. Kohe paremal on väike kiosk, kust saab osta pileteid. Üleval on mitmeid teabetahvleid, et kus külastaja asub ja mida ühes või teises ruumis näha saab.
Avatud ning puhastatud on enamus keldritest. Kiriku all saab ühes neist vaadata raidkive. Keldrid on erinevalt varasemast ajast ka valgustatud.
Kirikuruumi põrand puhastati mitmesugusest prahist. Stiilsetel gootikaakendel on ees ka klaasid. Kas poleks mõtet kirikuruumi kunagi kütma hakata. “Kütet siin praegu pole ning ei tule ka. Seda on restauraatorid öelnud, et ruumides peab olema ühtlane temperatuur,” välistab Kidron selle plaani.
Kirikus on istumisruumi 300–350 inimesele, kes saavad kuulata pühakotta sobivaid kontserte. Õnneks on Padise piisavalt rikas kohtade poolest, kus saab ka veidi teistsuguseid üritusi ning kontserte pidada.
Paraadvaade kloostrile. Fotod Allar Viivik Tuleb võtta aega
Kirikust veidi eemal asuvas parlatooriumis ehk kloostri suhtlemisruumis saab kuulata vaimulikke mõtteid Marius Petersoni esituses. Loomulikult ei ole näitleja otse kohal, vaid hääl kõlab salvestatult. “See on ruum, mille järgi saab teada mitu munka kloostris elas. Ajaloolane Villu Kadakas on arvanud, et üle 30 neid siia ruumi korraga vist ei mahtunud,” arutleb Marje Kidron. “Huvitav oleks teada ka seda, kui palju andsid hüpokaustahjud talvel sooja ja kuidas siin suure külmaga elada oli,” mõtiskleb Kindron.
Uuendus on varemetepargis ka see, et täistundidel kõlab üle kompleksi kirikukellade salvestatud kõla.
Avatud on ka torn, kust avaneb hunnitu vaade Padisele ning kaugemalegi ümbruskonnale. Kloostris töötab ka invatõstuk. See asub vastu valitsejamaja asuvat tiiba. “Siia tulles tuleb võtta aega. Ega paarikümne minutiga ei saa kloostrist ja selle loost õiget ülevaadet. Aga süvenedes leiab nii mõndagi põnevat,” ütleb Marje Kidron. “Paljud pealinlased on siit ainult mööda sõitnud. Aga seda, mida müüride vahel vaadata saab, nad ilmselt ei aimagi.”
