Käes on lihavõteteni kestev 40-päevane kiriklik paastuaeg, kuid paastumine on üsnagi maine tegevus, mis võib nii vaimsele kui füüsilisele tervisele kasu tuua. 

Paastumine on definitsiooni järgi enamasti tahtlik hoidumine kas söögist, joogist või mõlemast mingiks ajaperioodiks. Suure paastu ajal, mis tähistab Kristuse paastumist kõrbes kiusatusele vastu panemiseks, kristlased liha enam ei söönud, kohati ka kala ja piimatoite mitte. Moslemid hoiduvad 29–30 päeva kestva ramaadani ajal igasugusest toidust ja joogist, sh veest päikesetõusust päikeseloojanguni. Kohustusliku paastuga tähistatakse koraani esmakordset ilmutamist Muhamedile.

Mõni tänapäevane paastuliik võib ette näha hoidumist ainult teatud tüüpi toitudest, näiteks lihast. Tuntud on täispaast, vedelikupaast (juuakse vett, mahla, biojogurtit), monopaast (süüakse üht toiduainet pikema aja jooksul, nt värsket puu- ja köögivilja). Paast võib kesta 24 tundi, 3–8 päeva, 14–15 päeva kuni 25 päeva. Ning paastuda võib kasvõi nutisõltuvusest või mõnest muust harjumusest, mis aega või tervist kulutab.

„Erinevalt paljudest loodusravi viisidest on paasturavi üks neist, millel on ka teaduslik alus. Sõna „paast“ seostub küll religioosse kombestikuga, ent mõte on ka maine – uued tuuled ei too elujõudu enne, kui vana saast on välja puhastatud,“ kirjutab tervisenõustamise keskkond kliinik.ee. 

Paastuga kaalu langetama?

Paljud arvavad, et paastumise põhieesmärk on kaalulangetamine, kuid arstide kinnitusel on rasvkoe vähenemine lihtsalt meeldiv kaasnähe. Neil, kes keskenduvad paastuga kaalulangetamisele, tuleb leppida ka sellega, et kui pärast paastu toitumisharjumusi ei muudeta, tulevad ka paastumisega kaotatud kilod tagasi. Et püsivalt kaalus alla võtta, tuleb teha arsti juhendamisel pikemaid paastukuure.

Paastumise juhendaja, Lusika talu perenaine Sirje Kurvet on ravitsejana tegutsenud üle 40 aasta. Ta on ajakirja TervisPluss vahendusel öelnud, et paast sobib neile, kes on selleks teinud ettevalmistused hingelisel ja vaimsel tasandil, aga kui inimene kardab väga söömata olla, siis talle paastumine ei sobi, samuti ei sobi paast lastele, rasedatele, tromboosiohuga inimestele, infarktihaigetele, südame- ja suhkruhaigetele. 

Paastumine on Kurveti sõnul üks vanimaid ravivõtteid, mis tugevdab immuun- ja närvisüsteemi, võimaldab ära hoida haigusi, saavutada füüsilist ja psüühilist tasakaalu. „Eesmärgiks on tasakaalu ja harmoonia loomine organite vahel, kusjuures inimene võtab vastutuse oma tervise eest enda kanda,“ ütleb Kurvet.

Ravi- ja tervisepaast 

Tervisepaast on nagu organismi puhastuskuur, võrreldav koduse suurpuhastusega, ravipaastuga ravitakse aga kindlat haigust ning arst teeb raviplaani. 

Ravipaast vältab tavaliselt 10 päeva kuni kaks-kolm nädalat. Luunjas tegutseva loodusravikeskuse Loodus BioSpa juhi dr Natalia Trofimova sõnul kuulub paastu kui iidse ravivõtte juurde puhas vesi, jalutuskäigud looduses, klistiir või soolte sügavpuhastus, massaaž ja palju muid toiminguid.

Loodus BioSpa juhi dr Natalia Trofimova sõnul on puhastuskuurid sama tähtsad kui õige toitumine. FOTO: erakogu 

Raamatu „Paastuga terveks” autor ütleb, et paastudes vabaneb organism mürgistest jääkainetest, liigsest vedelikust, limast ja rasvadest. „Paastu eesmärk on panna organism olukorda, kus ta ise enda kallal tööle hakkab. Tervise säilitamise seisukohalt on puhastuskuurid sama tähtsad kui õige toitumine,“ ütleb Trofimova.

Dr Riina Raudsik selgitab portaalis arengutee.com, et kui tavaliselt saab organism energiat toidust, siis paastu ajal hakkab ta kasutama oma sisemisi varusid. „Esimesena minnakse veresuhkru varude kallale, mida jätkub 24 tunniks, siis järgnevad rasvadepood, ladestunud ained ning kahjustunud-kulunud rakud,“ ütleb Raudsik.

Vahelduv paastumine

Viimasel ajal on vahelduvast paastumisest saanud tervise-
trend. See pole dieet, vaid toitumismudel, kus vahelduvad söömis- ja paastumisperioodid, sealjuures pole kindlaks määratud, mida sa pead sööma, pigem millal sa peaksid seda sööma, kirjutab Oriflame – ettevõte, mis toodab paastu juurde vedelikke valkude, kiudainete ja soolade manustamiseks. Vahelduva paastumise 16/8 meetod tähendab iga päev 14–16 tundi paastumist, söögikordade jaoks jääb 8–10 tundi päevas. On lubatud juua kalorivabasid jooke nagu vesi ja kohv või tee, mis hoiab vedeliku taset ja vähendab näljatunnet. 

Teise vahelduva paastu meetodi, 5:2 dieedi puhul süüakse viiel päeval nädalas keha normaalseks toimimiseks vajalik hulk kaloreid, kuid kahel päeval nädalas vähendatakse kalorite hulka 500–600-ni. Soovi korral võib juua kalorivabasid jooke.

Vahelduva paastumise mõte on tasakaalustada tarbitava energia kogust ja vähendada päeva jooksul tarbitavate kalorite hulka. Uuringud on näidanud, et täiskasvanute vööümbermõõt vähenes 4–7% ning põhjustas vähem lihasmassi kadu kui tavaline igapäevane kalorite piiramine.

Siiski märgitakse, et selline toitumisrežiim ei sobi kõigile.

Kuidas alustada ja lõpetada?

„Ühe- kuni kolmepäevast paastumist võib ka iseseisvalt teha, kõik pikemad paastud toimugu aga asjatundja juhendamisel,“ seisab raamatus „Tervise ABC“, kus soovitatakse esimest paastu alustada kergemalt, näiteks regulaarsete koormusvabade päevadena, mis võetakse ette 3–4 korral 8–12 päeva järel. Koormusvabadel päevadel tuleb süüa 400–800 g puuvilju ja juua 2–4 tassi taimeteed, juua võib ka juurviljapuljongit. Puuviljad tuleks jagada päeva peale ja süüa iga 1–2 tunni tagant. Oluline on hoolikas mälumine, mis aktiveerib suu limaskesta ja on muidu kasulik. 

Paastule eelneval päeval soovitatakse higistada, teha kehalist tööd ja käia saunas. Sellega ergutatakse ainevahetust. Sool tuleks tühjendada.

Silmas peab pidama, et igat liiki paastumisega võivad kaasneda vedelikupuudus, peapööritus, peavalu, nõrkustunne ja väsimus.

Paastu alguses võib tõusta ärrituvus, suureneda näljatunne, tähelepanu hajuda ning meeleolu ning töövõime langeda. Paastu lõpetamine on protseduuri oluline osa, mis võib kesta sama kaua kui paast ise. Kõige olulisem on seejuures tarbida piisavalt vedelikku ning panna paika nii toitumine kui ka füüsiline aktiivsus.

Meditsiiniringkondades on paastumise kohta mitmesuguseid seisukohti ning sageli on ka nii, et mis sobib ühele, ei sobi teps mitte teisele inimesele. → 

Allikad: „Tervise ABC”, kliinik.ee, biospa.ee, terveelukeskus.ee, lusikatalu.pri.ee, tervispluss.delfi.ee, ee. oriflame.com, Wikipedia.