„Jõelähtme kirik on maagiline koht,“ ütleb Eesti kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala professor Kadri Mälk. „Linna poolt tulles näed korraga keset tühja välja eemal metsatukas majesteetlikku lihtsat kirikutorni taeva taustal.“

Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik on üks Eesti vanemaid kirikuid. Algkirik oli Jõelähtmel juba 1220. aastatel – selle ehitasid 1219. aastal Tallinna jõudnud taanlased. Kirjalikes allikates mainitakse Jõelähtme neitsi Maarjale pühitsetud kirikut esmakordselt 1241. aastal.

Praegune kirik on valminud mitmes etapis, pikihoone on kõige vanem, kooriruum on ehitatud 15. sajandil ja torn 20. sajandil. Kirik on näinud katku- ja näljaaegu, sõdu ja tulekahjusid. Põhjasõja ajal seadsid Vene sõdurid kirikusse sisse moonalao. Teisest maailmasõjast jäi järele lõhutud ja lagastatud kirik.

Kiriku välisilme ja interjöör on aegade jooksul muutunud. Alles 19. sajandi lõpul raiuti kiriku põhjaseina aknad. Juhuslikust sädemest süttinud tuli hävitas 2. septembril 1910 katuse ja selle läänepoolset otsa kaunistanud puidust torni. 4. novembril 1912 õnnistati sisse praegune sihvakas uusgooti stiilis kivist torn, mis juba kaugeltteeliste pilke püüab.

Alati muusika

Kirikus on alati kõlanud muusika, olgu see siis gregooriuse koraal, köstri eeslaulmisel kirikulaul või oreli võimsal saatel kõlav koraal.

Jõelähtme kirik sai oreli 1858. aastal Põhja-Eesti tuntuima orelimeistri Gustav Normanni valmistatuna. Tema ehitatud on ka Tallinna Püha Vaimu ja Tallinna Jaani kiriku orel, kokku vähemalt 25 orelit Eesti kirikutes.

Jõelähtme kiriku orelit mängis 48 aastat (1879–1927) Hans Jackumberg. Tema järeltulijaist orelimängijaid ei saanud. Aga Hansul oli Rebala külas Jaagu talus vend Jüri Jaagumägi, kelle tütretütrest Aino Leedjärvest (sündinud Toom) sai Jõelähtme kirikuorganist 1941. aastal.

Aino Leedjärv kirjutanud oma mälestustes: „1941. aasta suvel viibis õpetaja maapaos. Jumalateenistusi kirikus pidasid siis kohalikud vennastekoguduse vennad. Ühel pühapäeval, kui organisti ei olnud kohal, mängisin mina jumalateenistusel orelit.“

Sõjaaeg oli kirikule raske: punaarmeelased rüüstasid kirikumõisa ja koguduse kantselei. Kirikus lõhuti orel, kisti puruks altarikatted.

Orel taastati hädapäraselt, aga kaua see vastu ei pidanud. Tuli leppida harmooniumiga. Alles 1959. aastal sai orel enam-vähem rahuldavalt korda. Aino Leedjärv sai jälle igal pühapäeval jumalateenistust orelihelidega kaunistada.

Ettevaatlik oreliga

Aino Leedjärve poeg, astrofüüsik Laurits Leedjärv meenutab: „Lapsena arvasin, et orel on umbes samasugune pill nagu klaver. Ema istub pingil, mis küll millegipärast on oreli klahvidega liikumatult ühendatud, ja sealtsamast klahvide alt need helid välja tulevadki. Teadsin ka, et ema kõrvale orelipingile ronides peab olema väga ettevaatlik, et jalgadega mitte puudutada neid imelikke kitsaid ja pakse laudu, mis täitsid kogu pingiesise – sealt tuleb ka hääl välja. /…/ Aga kustumatu mulje on jätnud see, et oreli sisse sai minna, kuigi seal oli tolmune ja kitsas .“

Jõelähtme kirik. Foto Michael Rozhdestvensky 

Tervise tõttu loobus Aino Leedjärv 1991. aastal orelimängija kohast, mida ta oli pidanud pea 50 aastat. Seega on üle poole Jõelähtme oreli enam kui 160 aasta pikkusest ajaloost seda mänginud kaks inimest ühest suguvõsast. Jõelähtme orel on toitnud ka teisi kogudusi. Aino Leedjärve tütar Mai Mänd on nüüdseks olnud 50 aastat Hageri koguduse organist. Aino käe all tegi esimest tutvust oreliga Puhja koguduse organist ja Valga praostkonna muusikasekretär Miina-Liisa Kuusemaa.

Jõelähtme orel väsis koos organistiga ja orelimäng pole enam aastaid kirikus kõlanud. Aga oreli uuendamise projekt on olemas. Oreli renoveerimiseks on olemas hinnapakkumine Saksa orelimeistrilt Martin ter Haseborgilt. Renoveerimistööd lähevad maksma ligikaudu 250 000 eurot.

Oreli taastamist korraldab ja selleks otstarbeks kogub annetusi Jõelähtme kirikumõisa sihtasutus. Esimesed annetused on tehtud ja oreli taastamiseks raha kogumine käivitunud.

Anneta Jõelähtme kiriku oreli heaks

• Annetada saab, ostes nimelise orelivile. Vilede hinnad on 30, 80, 100, 130, 150, 200, 250, 300, 350, 400 ja prospektiviled alates 800 eurost. Kui annetaja soovib, saab ta nimelise vile sertifikaadi.
• Kuldannetaja aunimetuse saab inimene, kes on annetanud 5400 eurot või rohkem. Summa on käesoleva päeva ekvivalent sajagrammise kuldplaadi maksumusele. Kuldannetaja nimi koos annetuse suurusega jäädvustatakse oreli külgseinale ja see säilib seal kuni püsivad orel ja kirik. Kuldannetaja saab nimelise sertifikaadi.
• Annetused palume kanda Jõelähtme Kirikumõisa Sihtasutuse arveldusarvele EE907700771007276357 LHV Pank, BIC/SWIFT: LHVBEE22 või Paypali kontole joelahtme@kirikumoisa.eu, selgitusse kas „annetus“, „orelivile“ või „kuldannetus“.
• Täiendav info Kert Veiper, telefon 510 0407 või Margus Kirja, telefon 5664 7686, e-post joelahtme@kirikumoisa.eu, koduleht www.kirikumoisa.eu, FB @joelahtmekirikumoisa.