Harju omavalitsused ja noortekeskused korraldasid või korraldavad õpilasmalevat, pakkudes õpilastele mitmesuguseid töid. Tublimad ja virgemad malevlased teenisid vahetusega kuni paarisajaeurose esimese palga.

Rae vallas on malevasuvel juba pikk traditsioon ning erandiks pole ka aasta 2021. Vallavalitsuse noorsootöö spetsialist Kädi Kuhlap ütleb lehele, et tänaseks on toimunud kaks vahetust.

“Esimene ööbimisega vahetus toimus 25. juunist kuni 4. juulini Roosta puhkekülas. Teine vahetus oli nn linnasisene malev ning toimus 28. juunist kuni 9. juulini Rae vallas. Teise vahetuse kaks rühma olid riigikaitse suunitlusega rühmad, kes said osa põnevast ning harivast riigikaitsemaleva programmist,” loetleb Kuhlap.

Esmaspäeval algas õpilasmaleva kolmas ning ühtlasi ka selle suve viimane vahetus. See leiab aset 27. augustini Rae vallas.

Huvipuuduse üle suvise töö vastu kurta ei saa. “Tänavu toimus suures osas registreerimine läbi Rae valla iseteeninduskeskkonna ning enamik kohtadest täitusid juba esimestel päevadel, seega huvi oli tõesti suur ning me pidime registreerimise planeeritust palju varem kinni panema,” ütleb Kuhlap.

Esimeses vahetuses osales 13 noort, teises 96 ning viimases osaleb 61 noort. Kokku saab neid kolme vahetuse peale 170.

Milliseid ameteid ning töid malevlastele pakutakse? Kädi Kuhlap seletab, et enamasti teevad noored heakorratöid. Need on näiteks rohimine, pühkimine, prügi korjamine, unikivide puhastamine, lasteaedades liivakastidesse liiva vedamine ja vahetamine.

“Aga neil on olnud võimalus näiteks kasta ka taimi, aidata kokku panna mööblit ning kolmanda vahetuse noored saavad olla abiks mobiilse noortefestivali korraldamises ning noortekeskuste hooajaks valmis sättimisel,” lisab ta.

Ettevõtted on huvitatud

Loomulikult ei tööta noored palgata. Malevlaste brutotasu on Kuhlapi kinnitusel 3,48 eurot tunnis. “Ööbimisega vahetuses osalesid vanemad noored, kelle tööpäevad olid seadusega kooskõlas pisut pikemad ning nemad teenisid õige pisut üle 205 euro kätte,” lisab noortejuht.

Jalgsimatk Haabneemes pärast tööpäeva Viimsi malevas. Foto Viimsi vallavalitsus 

“Teise vahetuse silmapaistvaim ja töökaim noor teenis umbes 170 eurot kätte. Võib-olla mitte nii motiveeritud või osadel päevadel puudunud noored aga 80–110 eurot.”

Kuigi COVID-19 tõstab juba teist kuud Eestis pead, pole tõbi õnneks malevasuve mõjutanud.

“Eks ikka paneme rõhku elementaarsetele ning hetkel kehtivatele nõuetele ning jälgime nende täitmist. Kuna koroonasse nakatumine on hetkel taas tõusuteel, siis kolmanda vahetuse erinevus teise vahetuse osas on kindlasti see, et me ei pane rühmi vabaajategevusteks kokku. Kõik ööbimisega malevas osalenud noored tegid ka meie organiseeritud kiirtestid, õnneks osutusid kõik negatiivseteks,” räägib Kuhlap.

Tänavu on malevlaste tööandjad teiste allasutuste seas seitse ettevõtet. “Meie pikaajalised koostööpartnerid, kes ka sel aastal malevlasi vastu võtsid, on AS Ahtol, AS Puumerkki, AS Hilding Anders Baltic, AS DPD Eesti (nemad malevlasi oma territooriumile ei võta, vaid tasustavad noorte tööd mõnes üldkasutatavas kohas, nt koolid, lasteaiad, pargid jne), AS Rudus (nemad annavad päevaks tööd enda juures ning kaks päeva tasustavad mujal objektidel tehtud tööd sarnaselt DPD-le), AS Nefab ja AS Balti Autoosad,” loetleb Kuhlap.

Sellel aastal lisandus ka ideaalsete võimaluste ning tingimustega Roosta puhkeküla, mis asub Lääne-Nigula vallas. Ühtekokku tehti sel suvel koostööd kaheksa ettevõttega.

Laovad puuriita ning puhastavad villa

Viimsi õpilasmalevat on tänavu kaks vahetust. Esimene toimus juunis ning teine augustis.

Huvi maleva tegevuste vastu on Viimsi noortekeskuse juhi Kaire Tobiase sõnul olnud väga suur. Kohad täitusid kevadel tema sõnul minutitega ning paljudele soovijatele pidi ära ütlema.

Raasiku valla õpilasmaleva lõpetamine Aruküla kultuurikeskuses. Foto Maarja-Ly Teino 

Malev pakub kahes vahetuses tööd kokku 150 noorele. Üks vahetus kestab kümme tööpäeva ning tööd tehakse neli tundi päevas. Tööpäeva sees on ka puhkepausid. Mõlemas vahetuses on töökohad heakorrarühmades ning mitmes Viimsi ettevõttes.

Kas ja kui palju on COVID-19 maleva tegevust mõjutanud? “Õpilasmaleva teine vahetus möödub piirangute saatel. Malevasse saabudes pidid noored esitama tõendi, et nad ei ole viimase kümne päeva jooksul haigetega kokku puutunud. Haigustunnustega noortel ei ole võimalik maleva tegevustes osaleda ning tagasi tulla on võimalik negatiivse PCR-testiga,” ütleb Tobias. Tööd tehakse koos enda rühmaga ning ka vabaajategevustes osaletakse oma rühmaga.

Töö- ning toimetamiskohti vallas jagub. Nii koristavad noored kalmistut, puhastavad lambavilla, laovad puuriita, koristavad tormijääke, värvivad ning koristavad Prangli saarel prügi.

“Noorte jaoks oli oluline, et neil on võimalik panustada kogukonda ning näha ka, kuidas nende tehtud töö mõjutab kogukonnaliikmeid. Samuti töötasid noored Apollos, Café Lyonis, Keerdtrepis, Koduekstras, MLA lasteaedades, Põnnipesa lasteaias, Viimsi vabaõhumuuseumis, NOA restoranis, OKO Restos, Pingu Englishis, Selveris, Sportlandis, Viimsi huvikeskuses, Tallinn Viimsi Spas ning Viimsi hambakliinikus,” loetleb Tobias. Tema sõnul võtavad maleva pikaaegsed koostööpartnerid noori rõõmuga vastu ning juhendavad neid hea meelega.

Keilas leiti kadunud hauatähised

“Noortele meeldib teha vaheldusrikast tööd ning n-ö rasket tööd, mille tulemust on ka näha ning mida tehes on kogetud miskit uut või õpitud uus oskus. Vaheldusrikas töö on noorte jaoks väga motiveeriv. On väga tore, et Viimsi vald ja ettevõtted, kellega koostööd teeme, suudavad pakkuda noortele vaheldusrikast tööd ning on vastavalt noorte huvidele ja vajadustele muutnud tööülesandeid,” rõõmustab Kaire Tobias.

9. augustil alustas Keila linna õpilasmalev. Sel aastal on malevas tööl kokku 61 noort. Lisaks on varasematel aastatel malevas malevlastena toimetanud kolm noort teinud arenguhüppe ja on sel aastal juba ise rühmajuhid. Kokku töötavad noored üheksas rühmas üle linna.

Teist suve toimetavad noored EELK Miikaeli kiriku aias. Mullu puhastati võsa ja pinnase alt välja hauatähiseid. Samuti tõsteti üles ümber lükatud või kukkunud sambaid. Teist suve juhendab noori koguduse vabatahtlik Evelin Povel.

“Üks seltskond lõikab oksi. Näiteks aedade ümbert, et sealne võsa ei kasvaks suurteks puudeks. Teine osa on kogunud prahti ning kolmas osa korrastab platse,” seletab Povel. Nii puhastati üks hauaplats sinna kasvanud ligi poolemeetrisest umbrohust. Puhastatud on ka hauatähiseid.

Reedel, 13. augustil tehti malevas aga sootuks teistmoodi päev. Seekord korrastati linnast paar kilomeetrit Tallinna pool asuvat koguduse ajaloolist pastoraati. “Kui ilm on väga vihmane, siis jätkub ka kirikus tööd. Üldse siin oleks tegemist väga pikaks. Kuid noored toimetavad siin taasiseseisvumispäevani ehk kokku kaks nädalat. Igal päeval kella 9–13-ni,” loetleb Evelin Povel.

Raasikul üks malevavahetus

Maarja-Ly Teino, noortejuht

Raasiku vallas oli üks malevavahetus, mis toimus juuli esimesel nädalal. Kohad täitusid väga kiiresti ja usun, et iga aastaga on seda huvi ka aina rohkem. Igal aastal soovime ikka aina rohkematele noortele võimaluse anda. Sellel suvel oli malevas 25 tublit noort, kes tegid mitmesuguseid heakorratöid. Malev kestis nädala.

Tasu saavad noored tunnipalga miinimummäära järgi ja kui terve maleva kohal olla, siis saab kätte ligi 68 eurot.

Noortele on kindlasti olnud põnev töötada Konsumis, surnuaias ja maasikapõllul. Aga ma usun, et kõige mõnusam on ikka see uhkusetunne, et nad on andnud oma panuse, et meie kodukoht oleks ilus ja puhas. Üha enam on ettevõtted ja omavalitsus samuti nõus noortele töökogemust pakkuma. See on suur rõõm.