Tallinna ja Harjumaa malevarühmad täituvad igal aastal väga kiiresti, sest malevad pakuvad suvisel ajal, kui koolitööd pole, noortele võimalust nii raha teenida kui aega viita.

Näiteks täitusid Tallinna malevad mullu veerand tunni jooksul pärast registreerimise avamist ja ilmselt läks sarnaselt ka tänavu (registreerimine avanes 9. mail kell 16, Harju Elu läks trükki mõni tund enne seda). See ei tähenda, et registreerimine oleks veerand tunni pärast suletud, sest rühmakohad täidetakse alati üle – tavaliselt on neid, kes kohast hiljem loobuvad ning SA Õpilasmaleva töötajad arvestavad ka seda, kuidas noored on vastanud küsimustele oma huvide ja motivatsiooni kohta. 

SA Õpilasmalev juhataja Külli Tatteri sõnul on tänavu Tallinnas rühmi kokku 61, nendest 33 rühma on linnavälised, st ööbimisega ja 28 linnasisesed, st noored ööbivad kodus. Rühmajuhte on kokku u 120 ja tööd saab ligi 1000 malevlast. 

„Meie numbrid on viimastel aastatel olnud samades raamides. Sellel aastal pakume võrreldes eelmise aastaga rohkem linnasiseseid malevakohti ja veidi vähem linnaväliseid. Põhjus on selles, et linnasisesed rühmad on noorte seas populaarsemad ja kuna sinna saavad noored juba alates 13. eluaastast, siis saame kasvatada endale ka tubli järelkasvu,“ selgitas Külli Tatter.

Jõelähtme vallavalitsuse noorsootöö- ja spordispetsialisti Maarja Mehiste sõnul avatakse valla piirkondlikus malevas kuus rühma, igas rühmas on 15 noort ehk kokku osaleb 90 noort. „Loo alevikus avame kolm rühma, Kostiveres kaks ja Neemes ühe. Lisaks käivad läbirääkimised maaelumuuseumiga, et korraldada nende Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis välisrühma, kus on samuti 15 noort ning see erineb piirkondlikust rühmast selles vaates, et tegemist on ööbimisega malevaga,“ kõneles Maarja Mehiste. 

Igas Jõelähtme piirkondlikus rühmas on üks kvalifitseeritud kasvataja, välisrühmas on kaks kasvatajat. Jõelähtmel on rühmade arv samaks jäänud, sest Mehiste sõnul jääb paraku piirkonnas tööd puudu. 

Enim on heakorratöid ja marjade korjamist

Malevatööde nimekiri on olnud küllaltki lai, kuid enamus on heakorratööd ja saagi korjamine. 

„Palju lihtsam on leida tööandjaid marjakasvatajate seas, aga oleme üritanud hoida marjarühmade arvu stabiilsena, et ka teised valdkonnad oleks esindatud ja noortel oleks laiem valik. Meie rühmad on kenasti mööda Eestit laiali, Toilast Rõugeni ja Pärnust Saaremaani. Kõige suurem tõenäosus Tallinna õpilasmaleva noori suvel kohata on Lõuna-Eestis ja loomulikult Tallinnas,“ rääkis Tatter.

Maarja Mehiste sõnul on Jõelähtme noorsootöötajad püüdnud malevat noorte jaoks igal aastal aina põnevamaks muuta. „Meil on alati heakorratööd alevikes, ettevõtjate juures ja allasutustes. Lisaks oleme teinud koostööd OÜ-ga Merkuur, et tutvustada noortele tehnoloogia valdkonda, mille töötubade raames valmivad tööandjatele puidust kingitused,“ ütles Mehiste. 

Tänavu on plaanis noortele läbi koolituste tutvustada ka rahatarkust ja internetiturvalisust. „Koostöös valla IT-juhiga valmistavad noored malevas lillekaste, mida saab alevike vahel jagada. Eelmisel aastal tehti Kostivere koerteaeda atraktsioone,“ märkis Mehiste.

Peamiseks tööandjaks on Jõelähtme vallavalitsus koos oma külade, alevike ja allasutustega. „Noored käivad igal aastal Jõelähtme vabadussõja mälestussamba juures, Jõelähtme kirikus, valla koolides ja lasteaedades, noortekeskustes, rahvamajas ning ettevõtetes, kellega on pikaajaline koostöö hästi välja kujunenud. Kaasame noortele tööde pakkumisse ka kohalikke ettevõtjaid,“ ütles Mehiste. Valla pikaajalised partnerid on Jõelähtme Golf & Country Club ja Kaberneeme sadam. 

Tallinnas on kõige suuremateks tööandjaks tavapäraselt Tallinna linna erinevad asutused. 

„See on ka teiste malevakorraldajate puhul nii, et kohalik omavalitsus annab tööd just eelkõige enda noortele. Nii on meie malevarühmad peaaegu kõigis linnaosa valitsustes, Kadrioru pargis, loomaaias, botaanikaaias, spordikeskustes, lasteaedades…“ ütles Tatter.

Aastaid on SA Õpilasmalev koostööpartneriteks olnud ka Wolt, Telia ja Circle K, nii ka tänavu. Linnasisestest rühmadest on uueks tööandjaks rahvusarhiiv, noored saavad minna appi sinna säilikuid korrastama, digitaliseerima jne.

„Loomulikult võiks palk olla suurem, aga samas tulevad noored malevasse pigem eakaaslastega vahvalt aega veetma ja kogemusi saama. Palk on pigem teisejärguline.“
– SA Õpilasmalev juhataja Külli Tatter

Mõned rühmad on populaarsemad

„Üks äge rühm on kindlasti pea terve suve vältav suveseiklejate rühm. Nemad käivad abis erinevatel üritustel, juhendavad kliente, on abis mängude läbiviimisel jne. Linnavälistes rühmades on uueks tööandjaks SA Virumaa Muuseumid, kes võtavad kolm rühma tegema heakorratöid Palmse mõisas. Üheks populaarsemaks rühmaks on olnud läbi aastate Ranna Rantšo,“ tõi Tatter välja erilisemaid rühmi. Aastaid on tööandjaks olnud ka riigimetsa majandamise keskus, kes võtab tänavu noori tööle Toilasse ja Elistverre.

Malevlased saavad enamasti miinimumpalka, mis sellel aastal on 4,86 eurot tunnis. Võrdluseks: 2019. aastal oli malevlase palk alates 3,21 eurost tunnis. 

Need, kes rohkem tahavad teenida, saavad seda teha nt Wolti rühmades. Seal sõltub töötasu tehtud töö mahust ja tublimate palk jäi mullu veidi alla Eesti keskmise palga. Marjarühmades on samamoodi nobedamatel korjajatel võimalus ka rohkem teenida

„Loomulikult võiks palk olla suurem, aga samas tulevad noored malevasse pigem eakaaslastega vahvalt aega veetma ja kogemusi saama. Palk on pigem teisejärguline,“ selgitas Tatter.

Jõelähtmel ootab peale igat piirkondliku maleva tööpäeva noori kerge amps, koolitused ja lõpupidu on noortele tasuta. SA Õpilasmaleva rühmades on malevalastele tagatud lõunasöök ning sellele järgneb rühma ühistegevus.

Maleva korraldus on ajas muutunud rohkem teadlikumaks ja eesmärgile suunatuks. „Malevlased ei tee lihtsalt neli või kuus tundi tööd. Nende töö peab olema juhendatud ja mõtestatud. Nad peavad selle töö käigus õppima seadma endale eesmärke, tulemusi analüüsima, õppima võtma vastutust ning koostööd tegema,“ võttis Külli Tatter maleva olemuse kokku.