Ukraina sündmused ja Venemaalt lähtuv oht on pannud Harjumaa omavalitsused üle vaatama valmisoleku kriisiolukorraks, milleks võib olla ka sõjategevus.

Hädaolukorra seadus seab omavalitsustele tõsised ülesanded kriisideks valmistumisel, mis puudutavad eeskätt elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist, elanike teavitamist, evakuatsiooniks valmistumist ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamist.

Elutähtsateks teenusteks on kohalike teede läbitavus, vesi, kanalisatsioon ja küte. Hädaolukord on sündmus, sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju vms ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse kiire kooskõlastatud tegevus. Sõja puhul – millega hädaolukord võib kaasneda – rakendub ka erakorralise seisukorra seadus.

„Kohalikud omavalitsused võivad omal initsiatiivil õhinapõhi-selt ju mudeleid välja töötada, aga ühine koordineeritus on ka ettevalmistavas faasis ülioluline.“

Riigikontroll on oma auditis juhtinud tähelepanu, et hädaolukorraks vajalikud tegevused kipuvad sageli lükkuma kaugesse tulevikku.

Enne koroonakriisi korraldatud üleriigiline kriisireguleerimise õppus CONEX näitas, et isikukaitsevahendite varud on napid ja neid pole ka täiendatud, sest rahastust ei tekkinud. Koroonapandeemia sundis riiki probleemiga laiemalt tegelema ja Ukraina kriis andis uue otsustava tõuke. Muu hulgas on kohalikke omavalitsusi koolitatud, mistõttu need oskavad praegu paremini tegutseda.

Soomega võrreldes oleme siiski lapsekingades – näiteks on seal uue maja ehitamisel seadusega nõutud, et tuleb ehitada ka kelder, mida saaks kasutada varjendina. Eestis pommivarjendeid pole.

Harju Elu uuring näitas, et Harjumaa omavalitsused võtavad kriisiks valmistumist tõsiselt.

Saue mõtleb kogu Harjumaa peale

„Sõda Ukrainas on meid kõiki pannud olukorrale teisiti vaatama ning elanikud suhtuvad kriisideks valmistumisse oluliselt tõsisemalt, näiteks pakutakse koostöökohti,“ ütles Saue vallavanem Andres Laisk.

Vald on tema kinnitusel soetanud magamiskohtade loomiseks vajalikke tarvikuid (madratseid, tekke ja patju) ning neid saab kasutada ka sõjapõgenike tarvis. Peale selle on välja selgitatud koostööpartnereid, kellelt vastavalt vajadusele abi küsida (hankimaks traktoreid, busse, mootorsaage, elektrigeneraatoreid). Viimaseid on vallal juba ka endal ja neid on plaan veel juurde soetada.

Vallal on valminud evakuatsioonikohtade plaan, kuhu on üles märgitud hooned valla eri piirkondades, kuid Laisk mõtleb laiemalt – vald on teinud Põhja päästekeskusele ettepaneku koordineerida võimalike varjumiskohtade planeerimise projekti kogu Harjumaal.

Jõelähtmel korraldatakse teabepäevi

Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja selgitusel on vallas määratud kaks evakuatsioonipunkti, kuhu on loodud võimalus 100 inimese ajutiseks majutamiseks. „Olemas on tekid, padjad, madratsid. Reaalselt mahub vajaduse korral evakueeritavaid umbes viis korda enam,“ ütles Umboja. Võimalike elektrikatkestuste puhuks on elutähtsate teenuste tagamiseks soetatud elektrigeneraatorid.

Peale kriisikomisjoni töötab vallas ka volikogu elanikkonnakaitse komisjon, korraldatud on nii kriisideks ettevalmistumise koolitusi kui ka õppusi.

Vallas on loodud MTÜ Jõelähtme Elanikkonnakaitse Selts, kes on valla külades ja alevikes läbi viinud kogukondadele kriisideks valmistumise teabepäevi. „Oleme korraldamas ka mitu koolitust Jõelähtme valla suuremates asulates, et valla elanikud oskaksid võimalikeks kriisisituatsioonideks paremini valmis olla,“ ütles Umboja.

Viimsi lõi varjumispaikade kaardi

Viimsi vallavanema Illar Lemetti ütlemise järgi on vald oma kriisideks valmisoleku plaanid kriitilise pilguga üle vaadanud. „Hädaolukorra lahendamise plaan on vallal olemas ja võimekus kriiside lahendamiseks samuti,“ kinnitas vallavanem.

Märtsikuus selgitati valla elanike ja ettevõtjate abiga välja võimalikud varjumiskohad kohalikele elanikele ning kaart varjumiskohtadega on leitav valla kodulehelt, kus on siiski hoiatus, et kaardil märgitud varjekohad ei ole käsitletavad varjendina ja ei kaitse inimesi sõja korral raketirünnaku eest.

Raasiku: oluline on ühtne lähenemine

„Arvestades julgeolekuolukorda, tuleb paratamatult mõelda ja tegeleda ka võimaliku sõjaolukorras käitumismudeli väljatöötamisega. See ei ole aga sugugi lihtne ülesanne, kuna tsiviilkaitse tervikuna pole riigi taasiseseisvumisajal prioriteet olnud,“ ütles Raasiku vallavanem Raul Siem.

Sõjaolukorra käitumisjuhis elanikele peab Siemi hinnangul tekkima mitte kohaliku omavalitsuse tasandilt, vaid riigi tasandil riigikaitse asutuste spetsialistide poolt. „Kohalikud omavalitsused võivad omal initsiatiivil õhinapõhiselt ju mudeleid välja töötada, aga ühine koordineeritus on ka ettevalmistavas faasis ülioluline,“ märkis Siem.

Lääne-Harju kriisistaap on valmis 24/7

Lääne-Harju vallavanema Jaanus Saati sõnade kohaselt on kriisitemaatika vallas juba mõnda aega väga kõrge prioriteediga. Vald on loonud kriisikomisjoni ja selle alla omakorda staabi, mis praegu tegeleb sõjapõgenikega. Saati kinnitusel on kõik staabi liikmed 24/7 valmisolekus.

„Meil on juba varasemalt kaardistatud evakuatsioonikohad, samuti selgitame varjendikohti. Peamine, mis meie teha saame, on tagada meie inimestele nn turvakohad, eluks vajalikud teenused, niipalju kui see meie võimuses on, ning kõrge informeeritus – kuidas erinevateks kriisiolukordadeks valmistuda, mida koju varuda, kuhu vallas kriisi korral pöörduda,“ ütles Saat.

Valla elanikkonda arvestades tehakse seda nii eesti kui ka vene keeles. Ohuteavitussüsteemiga liitunud vallaelanikud saavad kriisiinfot ka SMS-sõnumiga.

Vallavanema arvates pole ta elanike seas hirmu täheldanud – pigem on öeldud, et Paldiskis ja Ämaris olevad sõdurid tekitavad turvalisema tunde.

Anijal tööplaan paigas

„Kriisikomisjoni tööplaan on paigas ja praegu tegeleme sidesüsteemide kaardistamisega, et oleks võimalik vajadusel elanikkonna massteavitust teha,“ ütles Anija vallavanem Riivo Noor.

Erakorraliseks majutuskohaks on vallas määratud Kehra gümnaasium. Valla vee-ettevõtja generaatori abil saab māja voolukatkestuse korral hoida soojana, valgena ja toimiva veevarustusega.

Kose vald loodab spordihoone peale

Kose vallavanema Demis Vossi selgitusel saab vald 24 tundi vältava elektrikatkestusega hakkama, aga kui elektrit pole juba näiteks 72 tundi, siis selleks puhuks head lahendust ei ole.

„Hajaasustuses saavad inimesed paremini hakkama – kaevud on olemas, majades on ahjuküte. Nõrk koht on kaugküttega kortermajad, samas ahjuküttega avalikud hooned tõusevad kriisiolukorras üha rohkem hinda,“ ütles Demis Voss.

Evakuatsioonikohad on vallal välja selgitatud – need on põhiliselt avalikud asutused, näiteks Kose kultuurikeskus, suuremad koolid ja äsja remonditud spordihoone, kus on ka valla ainukene generaator.

1981. aastal tollase Kose kutsekeskkooli juurde rajatud varjend on praeguseks kujunemas muuseumiks. Ehk liiga vara, arvestades tekkinud plahvatusohtlikku olukorda. Aga kasutamiskõlbulik varjend ka ei ole: söögisaal on ainuke ruum varjendis, kus on säilinud mööbel; generaatoritest, mis varustasid varjendit elektriga, on järel vaid romud. Fotod Ülo Russak 

Kosel asuva nõukogude ajal rajatud nomenklatuuri pommivarjendi kohta ütleb Voss, et sel on tänapäeval siiski pigem muuseumi kui varjendi või evakuatsioonikoha funktsioon, seda enam, et sel puudub toimiv ventilatsioonisüsteem.

Kiilis on varjumiskohad olemas

„Oleme kaardistanud erinevad ressursid ja nende omanikud, mida hädaolukorras saab kasutada, alates autodest-traktoritest kuni generaatorite ja muuni, samuti on paika pandud evakuatsioonikohad pikema majutuse tarbeks, kui seda peaks vaja minema,“ ütles Kiili vallavanem Aimur Liiva.

Neid peaks vald suutma pakkuda kahele protsendile oma elanikkonnast.

Kuigi 1991. aastal tehti otsus, et varjenditesse spetsiaalselt ei investeerita, ei tähenda see Liiva kinnitusel siiski seda, et varjumiskohti üldse ei oleks. „Need on ka Kiili vallas olemas. Vallamaja all on suured keldriruumid raudbetoonist lagedega, alevi vanadel korrusmajadel on kõigil keldrid, kuhu on võimalik varjuda, kui aknad liivakottidega katta,“ tõi Liiva näiteid.

„Eesti inimene on hädaajal alati leidnud pikemat varju päris maal ja metsas, sugulaste või tuttavate juures ning seda tarkust ei maksa ka praegustes oludes ära unustada. Loomulikult oleks väga hea, kui seda kõike kunagi päriselt vaja ei läheks,“ lausus Liiva.

Saku: generaatorid olemas, osteti kütusemahuti

Saku abivallavanema Tanel Otsa sõnul on sobivaid varjendeid on vähe. „Viimastel aastakümnetel on riik paraku sellistest nõuetest uuselamute puhul loobunud. Omavalitsusel puudub õigus nõuda, et investor teeks mahukaid lisainvesteeringuid ja rajaks lisaks hoonele veel ka varjendi,“ ütles Ots.

Sakus on siiski ühe evakuatsioonikohana ette valmistanud Kortermajade rajooni keskel asuva Päikesekillu lasteaed, millel on ka suur ja mitme väljapääsuga ning varjendi tingimustele vastav kelder.

Valla kaasaegses veevõrgus on statsionaarsed generaatorid sisse ehitatud viies pumbamajas. „Ka nädalaid kestva elektrikatkestuse korral tuleb vesi kraanist kõikjal, kus hiljuti on valminud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni projekt,“ kinnitas Ots. Samad varusüsteemid tagavad ka tuletõrjevee. Mujale on võimalik tagada veevarustus järelveetava generaatori abil näiteks 2–3 tunnil päevas.

„Märtsi esimeses pooles tegime Saku Maja nõukogus kiire otsuse, ostsime kasutatud kütusemahuti, et katta puuduv lüli võimaliku maagaasiga varustuse katkemise korral,“ ütles Ots. Nii saab maagaasi puudumisel kütta vedelkütusega.

Naiskodukaitse, Priitahtlike pritsimeeste ja vallavalitsuse ühisel initsiatiivil toimus äsja kriisiks valmisoleku infopäev vallamaja volikogu saalis. „Osavõtt oli kohapeal ja üle veebi üllatavalt suur, mis näitab, et teemad lähevad inimestele korda,“ märkis Ots.

Kontrolli oma valmisolekut!

Naiskodukaitse algatusel on valminud äpp „Ole valmis!“, mille igaüks saab endale nutitelefoni laadida ja kontrollida, milline on tema perekonna või personaalne valmisolek. Äpp on tasuta allalaaditav Google Play poest ja Apple’i e-poest App Store.

Häid praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda, leiad veebiaadressilt www.olevalmis.ee.