11. oktoobril hääletas Nõva vallavolikogu häältega 4:3 maha Keila valla ettepaneku Lääne-Harju suurvalla moodustamiseks. Ühinemisläbirääkimisi jätkatakse nüüd Lääne-Nigulaga Läänemaal.
Lääne-Harju suurvalda oleksid esialgse kava kohaselt kuulunud Harjumaalt Keila vald, Paldiski linn, Padise vald, Vasalemma vald ja Läänemaalt Nõva vald. Ühinemiste õnnestumine oleks andnud 13 225 elanikuga 775 ruutkilomeetril laiuva Lääne-Harju suurvalla, mis oleks ühtlasi muutnud maakondade piire.
Et kõik ei lähe kavade kohaselt, oli näha juba septembris, kui Nõva vallavolikogu tellitud rahvaküsitlusel vaid 29 protsenti hääletanutest eelistas Lääne-Harju vallaga liitumist. 71 protsenti seevastu soovis liituda Lääne-Nigula vallaga kodumaakonnas ehk Läänemaal.
Istung kaks tundi
Lõpliku otsuse pidi tegema Nõva vallavolikogu, kelle jaoks säärane rahvaküsitlus ei olnud siduv. Otsustavat volikogu istungit lükati kaks korda edasi, kuni lõpuks koguneti 11. oktoobri õhtul kell viis, et Nõva tulevik paika panna.
Nõva vallavolikogus on seitse liiget: Peeter Kallas (esimees), Tarmo Heinleht (aseesimees), Ilme Peedoson, Rita Soots, Ülle Kübarsepp, Virve Tauts ja Marjana Hiie. Volikogu istung kestis üle kahe tunni.
Kujuneva Lääne-Harju vallaga liitumist pooldasid Kübarsepp, Heinleht ja Soots, seevastu Kallas, Peedoson, Tauts ja Hiie eelistasid Lääne-Nigulat. Häältega 3:4 jäid seega alla Harjumaa toetajad.
“Otsustamine toimus demokraatlikul viisil. Arutelu oli väga sisutihe. Põhiline arutelu käis selle üle, millised olid rahvaküsitluse tulemused. See tulemus oli ülivõimsalt Läänemaa kasuks,” räägib volikogu esimees Kallas.
Kallas ise pooldab Läänemaad, ehkki ta on sündinud ja üles kasvanud Tallinnas Mustamäel. “Mul on ka kinnisvara Mustamäel, mu ema elab Mustamäel, kuigi ma olen Nõval nüüd juba elanud paarkümmend aastat,” ütles ta.
Mis saab edasi?
13. oktoobril avalikustati Lääne-Nigula ühinemisleping. “Kolm nädalat on ta üleval, pärast seda siis saab rahvas esitada omapoolseid ettepanekuid, kuidas, mis ja miks. Pärast seda need ettepanekud komisjon vaatab üle ja volikogu siis kas aktsepteerib või ei aktsepteeri,” selgitas Nõva vallavanem Deiw Rahumägi, päritolult Harku valla mees ja luhtunud Harjumaaga ühinemise toetaja.
18.-20. novembril on Nõval uus rahvaküsitlus, et kas ühineda Lääne-Nigulaga või mitte. Septembris toimunud rahva arvamuse väljaselgitamine toimus nimelt volikogu initsiatiivil ega olnud piisavalt ametlik.
Eeldatavalt hääletab enamus nõvalasi taas Lääne-Nigulaga liitumise poolt. Siis algab valdade sisuline ühendamine. “Kindlasti esimene poolteist aastat läheb kogu selle struktuuri ja juhtimise korraldamiseks,” arvab Rahumägi.
Lisaks Nõvale ühinevad Lääne-Nigula vallaga veel Kullamaa, Martna ja Noarootsi vald, mis annab 7220 elanikuga 1426 ruutkilomeetril laiuva suurvalla. Selle vallamaja tuleb Taeblasse.
Ühinemistoetusest langeb Nõva vallale 300 000 eurot. “Valla prioriteet on sadam,” rõhutab Rahumägi. Sadama kaudu loodetakse välja arendada töökohti ja arendada ettevõtlust. Samas pärsib võimalusi asjaolu, et 67 protsenti Nõva vallast on looduskaitseala.
Rahumägile teeb muret ka regioonide moodustamine. “Kui tuleb suur Pärnumaa regioon, mille ühe ääre piirkonnaks me jääme, siis on väga raske meil tulevikus. Kogu selle Põhja-Läänemaa ja saarte tõmbekeskus ei ole Pärnu, aga on Tallinn,” kinnitab Rahumägi. Probleeme on veelgi.
Enne 11. oktoobri volikogu istungit laekus volikogu esimees Kallasele allkirjade pakk, mis käsitles seda, et ikkagi Harjumaaga liituda. “Ma arvan, et võib juhtuda, et Nõva vald võib ka kaheks minna, ehk siis Nõva ots ja võib-olla ka Vaisi ja paar küla võivad teha ettepaneku liituda Padise vallaga,” märkis Rahumägi.
Kuidas saab nii väikene vald nagu Nõva pooleks minna? “Me oleme rahvaarvult väike, aga ega me siis pindalalt väike ei ole. Mobiilpositsioneerimine on näidanud seda, et Variku ots kisub Läänemaa suunas, Nõva ots selgelt Keila või Tallinna suunas. Ilmselt ta pooleks lähebki,” arvas Kallas.
