Kuigi koroonaviiruse kolmanda laine tippaeg oli möödunud nädalavahetus, näitavad nakatumise tase ning nakkuskordaja ehk R teisipäevast-kolmapäevast juba langust. Harjumaal on olukord võrreldes Põlvaga suhteliselt hea ning hädalist olukorda pole õnneks üheski omavalitsuses.
Nakatumise tippaeg oli Eestis 5. novembril, kui kahe nädala nakatumisnäitaja oli üle riigi 1808,08. Ravil oli üle 600 patsiendi ning kordaja R üle 1,1. Seepeale algas väike langus ning 9. novembril oli näitaja juba alla 1700. Ravil on veidi üle 560 inimese.
Harjus pole asjad õnneks nii hullud. Nädala alguses oli maakonna (koos Tallinnaga) kahe nädala nakatumisnäitaja 1455,46. Seda terviseameti andmetel. Võrdluseks ehk niipalju, et Põlvamaa omavalitsustes oli see samal ajal 3000 ja 3400 vahel(!).
Üks kõrgema näitajaga vald Harjus oli nädala alguses Jõelähtme. Selle näit oli 2487,4, kuid õnneks keeras see langusesse. „Viimastel nädalatel on nakatumise tase vallas olnud üsna kõrge, kuid viimastel päevadel on näha mõningast nakatumise kasvu langust, loodetavasti on see uus trend,“ ütleb vallavanem Andrus Umboja.
Ta ütleb, et vallavalitsus ei saa nakatumise taset kontrollida. Küll aga saab rakendada vallaasutustes kõiki riigi kehtestatud regulatsioone. Samuti kutsuda valla infokanalite kaudu elanikke üles neid järgima.
„Oleme korraldanud vaktsineerimispäevi ning jaganud eakatele ja abi vajavatele inimestele kaitsemaske. Enne üldist õpilaste testimise riiklikku korraldust viisime samalaadse testimise valla koolide õpilastele ja personalile läbi valla poolt. Vallaasutustes oleme kehtestanud täiendavaid ennetusmeetmeid nakatumiste vältimiseks,“ ütleb vallajuht.
Maardu sai puhangust võitu
Midagi väga head ei ole kahjuks naabrite juures Kuu-salu vallas. Nädala alguses oli kahe nädala näitaja peaaegu 2690. Vallavanem Terje Kraanvelt ütleb: „Leviku ja haigestumise vältimiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskonna toimimise tagamiseks järgime kehtestatud piiranguid ja käitumisjuhiseid.“
Vabariigi valitsus koostöös teadusnõukojaga hindab igal nädalal nakatumisriski riigis ja kehtestab või leevendab meetmeid vastavalt riskitasemele. „Täiendavaid, vaid Kuusalu vallas kehtivaid piiranguid meil ei ole ja pole ka plaanis rakendada. Kuusalu vallas on vaktsineeritusega hõlmatuse protsent kõrge ehk 76,6%,“ lisab Kraanvelt. Kõrged näitajad olid ka Saue ja Raasiku valdades. Ehk vastavalt 2647 ja 2118.
Veebruaris oli Eesti üks suurimaid koroonakoldeid Maardu linnas. Toona oli Eesti keskmine veidi üle 800, kuid Maardus ulatus see üle 3000. Nüüd saab Maardu öelda, et neil on olukord hea.
Näitaja on isegi alla Harju keskmise ehk ulatus nädala alguses 1320,82-ni. Kuidas on see saavutatud?
Linnavalitsuse avalike suhete juht Jelena Katsuba ütleb, et Maardus kehtivad valitsuse korraldused ja piirangud, täiendavaid piiranguid pole rakendatud.
„Eeldatavasti on põhjuseks fakt, et suurem osa Maardu inimesi on haiguse läbi põdenud sel kevadel ja omavad antikehasid, mis kaitsevad neid nakatumise eest. See seletab ka seda, miks Maardu inimesed ei kiirusta vaktsineerimisega. Eilse päeva seisuga on Maardus vaktsineeritud 55% elanikest ning see number kasvab stabiilselt,“ ütleb Katsuba.
Keilas ettevaatlik optimism
Maardus on võimalik saada vaktsiini perearstikeskustes ning linna organiseeritud vaktsineerimiskeskuses. Varem tegi linn koostööd Confido ja Qualitase arstikeskuste ning Viljandi haiglaga, kes võimaldasid Maardu inimestel saada vajalikke süste vaktsineerimisbussidest.
„Koos toidupakkidega jagame inimestele ühekordseid maske ning peame läbirääkimisi terviseameti ja erinevate meditsiiniasutustega COVID-19 testimispunkti avamisest Maardus,“ lubab Katsuba.
Maakonna suuruselt teises linnas ehk Keilas on samuti üsna rahulik. Näitajaga 1433,69 võib isegi rahul olla. Kuid linnavalitsuse pressiesindaja Valdur Vacht ütleb: „Võrdlusnumbrid ei ole võrreldes teistega ehk kõige hullemad, kuid rahuloluks ka põhjust ei anna.
Oleme oma meediakanaleid aktiivselt kasutades vahendanud elanikele olulist ja konkreetset infot nii käitumisjuhiste kui ka info osas vaktsineerimisvõimaluste kohta. Igapäevane on koostöö haridusasutustega, et varakult avastada nakatunud ja ennetada suuremate kollete tekkimist, vajadusel suuname klasse distantsõppele, teavitades sellest terviseametit.“
Üldjuhul on Keila piirdunud valitsuse seatud piirangutega, kuid teadlikult pole korraldanud suuri rahvarikkaid üritusi. Samas võiks olla vaktsineerimise tase kõrgem. Viimane teadaolev number oli 71,6% täiskasvanutest, COVID-tõendiga õpilaste osakaal on veidi üle 50%.
Kohapeal on loodud erinevaid vaktsineerimisvõimalusi. „Ehk perearstid, Keila haigla, kes on väga hea koostööpartner ja vaktsineerib ka allasutustes, TNP Konsultatsioonid ja Qvalitas Arstikeskuse AS. Keilas on Rõõmu kaubamaja parklas ka testimistelk, tagamaks vajadusel kiire teenuse,“ lisab Vacht.
Madala nakatumistaseme üle saab rõõmustada ka Loksa linn, kus näitaja oli nädala alguses veidi alla 1300.
