Kui suurtootmine enam piisavalt väljakutseid ei paku ja masstootmine maailmavaadetega ei ühti, siis on alati võimalus midagi väiksemat ning hingelähedasemat ette võtta, kõneleb Nahakoja perenaine Piret Iter.
Kümme aastat tagasi, firma Manlund tootmistegevuse müügi järel, lõid nad koos abikaasa Kaido Iteriga kaubamärgi Nahakoda, mis esindab traditsioonilisi nahast käsitöötooteid ja nahkehistööd. Nüüd pandi väiketootmine käima koduses Tammemäe talus Keila vallas Niitväljal.
„Suure tootmise panime Keilas püsti“ meenutab Kaido Iter endisi aegu. Nädalas valmistas Manlund kuni 15 000 erinevat toodet. „Kaks kuud tööd ja igal eestlasel oleks meie toode olnud,“ muheleb mees. Sellepärast läks enamik toodetest ekspordiks. „Oleme teinud näiteks erivarustust Soome ja Rootsi turvafirmadele ning sidumisvöösid Soome psühhiaatriahaiglatele,“ meenutab mees põnevamaid töid. Igapäevasteks toodeteks olid aga nahkrihmad lemmikloomadele, nahkvööd ja mobiilikotid. Samuti sai koostööd tehtud kohalike moe- ja rõivafirmadega.
„10 aastat tagasi hakkasime peale põhjalikke uurimisretki erinevates muuseumites, Niitväljal, Tammemäe talus Nahakoja kaubamärgi all pastlaid valmistama“ meenutab Piret Iter uut algust. Korraldati pastlavalmistamise kursusi ja paljud rahvatantsurühmad said sobivad sussid jalga.
Kõike nahast
Praegu tehakse nahkvöid, kotte, raamatukaasi, prillitoose, nahast reklaamtooteid, täidetakse eritellimusi.
„Hiljaaegu lõpetasime kombineeritava kvaliteetnahast jalutusrihma disainimise,“ ütleb Nahakoja peremees. „Kõik koerarihmad valmivad tööstuslikult Keilas ja on läbinud tehnilised veokatsed. Koeravarustust turustame Manlund kaubamärgi all“.
„Teeme peaaegu kõike, mida taimselt pargitud nahast teha annab,“ kinnitab Piret Iter, kes on toodete disaineriks ja teeb põhiliselt põime- ning nahkehistöid. Kaido Iteri hooleks on masinad, samuti mehekätt nõudvad õmblustööd. Turustamine käib interneti vahendusel.
„Meie kodulehekülge nahakoda.ee juba teatakse, külastatakse ja tellitakse,“ ütleb ta.
Tooraine päritolumaad on Itaalia, Hispaania, Argentiina, aga nahkehistööks sobivat taimparknahka ostetakse Jõgeva nahavabrikust.
„Erinevatele toodetele sobib erineva tehnoloogiaga pargitud nahk,“ kinnitab pererahvas, kes on mõlemad õppinud nahktoodete tehnoloogiat ja uudishimust ka muistset metoodikat – traditsioonilist nahaparkimist jahuhapatise ning maarjajääga.
Kuigi pere kasvatab ka ise hiljaaegu tõutunnustuse saanud kihnu maalambaid, siis nende nahk jääb selga, neid peetakse vaid Eesti põlise, ohustatud tõu säilitamise eesmärgil.
Peab huvi olema
Mida soovitaks aga Nahakoja pererahvas neile, kes samuti tahavad väikeettevõtlusega alustada?
„Peab olema idee, mida teha. Ja muidugi ennekõike huvi ala vastu, millega tegelema hakatakse,“ arvab Piret Iter.
„Ja oskused seda teha ning oskuste arendamine,“ lisab peremees Kaido Iter.
„Kui juba tootmine käib, siis võiksid kohalikud väiketootjad rohkem ühte hoida, vastastikku teineteist rohkem toetada,“ mõtiskleb perenaine.
„Just kogukondlikust tundest ongi kõige rohkem puudu, mõte „eelista eestimaist ja kohalikku “ võiks olla rohkem au sees. Ja info kohalike tegijate-tootjate kohta hõlpsamini leitav ,“ võtab Kaido Iter lõpuks jutu kokku.
Siiani on linnast igipõlisesse Tammemäe tallu kodu rajanud ja sealses Nahakojas väiketootmise käivitanud Piret ja Kaido Iter hästi hakkama saanud. Ja saavad edaspidigi. Nagu ettevõtlikud inimesed ikka. Kui aga ka väiketootmisele vaheldust otsitakse, siis on parimateks sõpradeks kaks terjelit ja pikk Inglise vibu, mille laskmine rahustavalt mõjub.
