Kaks kuud ehk alates märtsi keskpaigast olid külastajatele suletud kõik muuseumid. See aga ei tähendanud, et töötajad oleksid käed rüpes istunud. Harjumaa muuseumis edenes hästi kogude korrastamine ning digitaliseerimine. Kehra muuseumis pandi aga üles kindral Aleksander Tõnissoni vahakuju.
Maakonna muuseumi direktori kt Gea Mossin ütleb, et mäluasutus sai eriolukorraga päris hästi hakkama. “Tegelesime oma põhitööga, mis muidu kipub tihti tänu üritustele ja muudele majas toimuvatele sündmustele tagaplaanile jäävat. Rakendasime usinalt kaugtööd, ka klienditeenindajatele leidsime asendustöö ehk Ado Köögardali päevaraamatute ümberkirjutamise näol,” seletab Mossin.
Kui palju sai teha teadustööd, tegeleda kogudega ja uute näitustega?
“Kaugtöö korras jõudsime oodatust kiiremini lõpule viia ühe enda aastaeesmärkidest: varustada muuseumi arheoloogiakogu nõuetekohaste kirjeldustega. Kohe-kohe on sama oodata ka meie kõige suurema koguga – fotokoguga. Alustasime suuremahulise arheoloogiakogu digiteerimist, mis peaks valmis saama käesoleva aasta jooksul,” ütleb Mossin.
Eriolukorra ajal lõpetati ka eelmisel aastal digiprojektis osalenud esemete digikujutiste sidumise museaalidega MuISi keskkonnas. Samal ajal jätkus ka muuseumi fondide täiendamine. Nimelt kogutakse 17. augustini mänguasju.
Väikesed grupid
Peagi ilmub ka muuseumi järgmine trükis ehk “Ado Köögardali päevaraamat 1945. aastast”. See on järg mullu ilmunud 1944. aasta päevaraamatule. Tõenäoliselt saab trükist soetada juba juunis.
“Suuremat teadustööd ja kujundamistööd nõudis ka näitus Harju Viru vasallidest, mille plaanime sügisel esitada Muuseumite festivalile Narvas. Harjumaa Muuseumisse jõuaks näitus tagasi 2021. aasta alguses,” ütleb Mossin.
Muuseumi uhkeim eksponaat ehk väejuht Aleksander Tõnissoni vastvalminud vahakuju. Fotod Allar Viivik Muuseum on mai keskpaigast taas avatud. Kas külastamisel on ka piiranguid? “Piirangute tõttu on suletud mõned käed-külge eksponaadid. Muud piirangud on käesolevaks hetkeks leevenenud, muuseumi sisenedes palume desinfitseerida käed ning hoida teiste külastajatega vahet, ekskursioonide grupi suurus on kuni kümme inimest. Mängutuba ja raamatukogu on taasavatud juuni algusest,” seletab Mossin.
Avatud on muuseumipood ja kohvik, kust saab osta jäätist ja kohvi. Mõlemat saab ilusa ilma korral jõepargis nautida. Keila linna kaasava eelarve hääletustulemusena saavad peagi muuseumi alale üles pink-kiiged. Lahti on ka Paldiskis asuva filiaali ehk Amandus Adamsoni maja uksed.
Väejuhi vahakuju
Kehra vaksalis tegutseb Kehra muuseum. Selle uksed on lahti alates 20. maist. Suurim muutus võrreldes eriolukorra eelse ajaga on kindralmajor Aleksander Tõnissoni (1875–1941) vahakuju. Selle soetas muuseum LEADER-i toetusega. Väejuhi kuju täiendab Vabadussõja murdelahingute ekspositsiooni.
“Tegime valmis mitmed sisekujundused, mis varasemalt ajapuudusel edasi olid lükkunud. ”
“Kahjuks jäid ära kahe näituse avamised, ajalookonverents ja muuseumiöö, millega meil toredad plaanid olid. Selle asemel oleme keskendunud oma püsiekspositsiooni loomisele, mille jaoks oligi hädasti rohkem aega tarvis. Lausa tööta pole istunud, tegemisi jätkub. Kahjuks jäid ära ka mõned sündmused, millega oleksime muuseumile tulu teeninud, aga eks see ole kõiki tabanud,” on eestvedaja Anne Oruaas Harju Elule kommenteerinud.
Näha saab juba kaks kuud üleval olnud, kuid ametlikult avamata näitust “Kodust EKAR Trükini”. Näitus on üleval kuni 20. augustini.
Ka Turbas, ajaloolises Ellamaa elektrijaama hoones toimetav mootorispordi muuseum (MoMu) sulges märtsi keskpaigast uksed. Uuesti ollakse külastajatele avatud 16. maist. “Juuni algusest läheme üle suvisele graafikule ja oleme augusti lõpuni lahti viiel päeval nädalas ehk siis kolmapäevast pühapäevani. Suuri plaane praegu teinud ei ole. Kindlatest üritustest on augusti lõppu lükkunud traditsiooniline muuseumiöö, milles me loomulikult osaleme,” ütleb MoMu eestvedaja Arno Sillat.
Õnneks ei möödunud kahekuine kinniolek kasutult ning tegelikult tuli ajast puuduski. “Tegime valmis mitmed sisekujundused, mis varasemalt ajapuudusel edasi olid lükkunud. Lõpuks jäi paar nädalat isegi puudu. Praegu on veel viimased tööd,” ütleb Sillat.
Saalid on saanud osaliselt ka uue kujunduse. See kõik on ettevalmistus sügisel avatavaks näituseks, mis on pühendatud Eesti mootorispordi ümmargusele sünnipäevale. Möödub ju aastal 2021 mootorispordi algusest siinmail sajand.
