Lääne-Harju konstaablijaoskonna piirkonnavanem Mart Merikülli sõnul on mustlased aktiveerunud nii Harju- kui Raplamaal ja hakanud agressiivse müügitaktikaga jälle kogukonda tüütama.
Kui palju müügimustlasi Harjumaal liikvel on? “Arvestades laekuvat teavet kohtade ja kasutatavate sõidukite kohta, on neid aktiivsematel nädalatel liikvel ühes ajahetkes 4-6 sõidukit ja ekipaažis kaks, maksimaalselt kolm isikut,” väidab Meriküll.
“Päevad ja liikumistrajektoorid on erinevad, kuid üldiselt on nendeks kaubanduskeskuste parklad ja suuremad maanteed. Antud isikute näol on tegemist valdavalt nn tšarterreise tegevate muude riikide elanikega, kes kasutavad siis oma riikide sõidukeid või rendivad neid meie riigis,” selgitab Meriküll.
“Ööbimiseks kasutatakse hosteleid ja teisi odavama hinnaklassi võõrastemaju, kus üldjuhul on kord majas, see tähendab, et majutusasutustel pretensioone ei ole,” arvab Meriküll. Ööbimiskohti ei ole kindlaks tehtud.
Lubatakse kulda
Harjumaal on käesoleval aastal registreeritud üle 60 mustlastega seotud väljakutse. Kui võtame Harjumaa koos Tallinnaga, tõuseb väljakutsete arv üle 250. See number hõlmab nii agressiivset müüki, tülitamist-kerjamist kui muid süütegusid.
Kuidas näeb välja üks agressiivne müük? Meriküll kirjeldab juhtumit, kus Saku vallas tulid naispensionäri suvila aia taha mustlased. Kui naine keeldus neid aeda laskmast, hakkasid nad kangutama aiaväravat. Pensionärile lubati, et ta viiakse autoga korterisse, kus kindlasti on kulda. Kui naine võttis telefoni ja lubas politseisse helistada, sõimasid mustlased tal näo täis ja sõitsid minema.
Pirital seevastu küsisid kolm mustlast – kaks täiskasvanut ja laps – kohalikult pensionärilt teed. Vestluse käigus läks jutt nagu muuseas kööginõudele peale, mille ostmiseks vanainimesel raha ei olnud. Mustlased pakkusid võimalust tasuda ülekandega. Aktsiooni käigus jõuti sujuvalt pensionäri koju, kus nõuti juba sularaha, mida ka saadi. Lisaks varastati ohvri asju.
“Need “müügimehed” on oma töös piisavalt vilunud ja heade inimpsüühika tundjatena võimelised viima oma ohvrit lihtsate liigutustega oma mõjusfääri,” hoiatab Merküll. “Siin on menetlusi alustatud nii väärteo kui ka kriminaalkorras, kelmuse teo tunnustel.”
Mustlaslaager. FOTO PPA Milliste paragrahvide alla läheb säärane müügitegevus tänaval? “Tegemist on kaaskodaniku häirimisega, mis on keelatud tegevus korrakaitseseaduse § 55 mõistes,” vastab Merküll. Karistuseks on ette nähtud kas trahv kuni 400 eurot või arest kuni 30 ööpäeva.
Merküll tunnistab samas, et olemasolevate menetlustega ei ole aresti ega vangistust kohaldatud ja trahvisummasid samuti mitte, sest teave laekub suure hilinemisega. “On läbi viidud isikute tuvastamisi ja sõidukite kontrolle, kuid nendel juhtudel ei ole kodanikud tülitamise peale süüteoteateid esitanud.”
Müügimustlasest vabanemine
“Tänaval või ka ostukeskustes ostes peaks hakkama iga isiku peas häirekell lööma, kui pakutakse asju alla turuhinna,” selgitab Merküll.
Kuidas saavad kelmid müüa kaupa alla turuhinna? “Pakutav kaup on ebaseaduslikult soetatud ja püütakse sellest vabaneda; samas võib kaup olla võltsing või üldse petukaup, rääkimata sellest, kas kaupa või eset üldse olemas on, mida püütakse pähe määrida. Kui sellises lihtsameelsuses antakse ära endale kuuluvat raha või muud väärtust, midagi vastu saamata, pelgalt lubadustele toetudes, ei ole kannatanul kellelegi loota,” väidab Merküll.
Merküll soovitab juhul, kui keegi on sattunud müügimustlaste ohvriks või kui ta näeb kedagi teist nende küüsis, helistada häirekeskuse numbril 112. “Ärge andke müügimustlastele mingitki võimalust sekkuda oma igapäevaellu, veel vähem oma rahalise seisu kallale,” ütleb ta.
