Koos Jõelähtme kiriku enam kui sajandivanuse tornikiivri uuendamisega korrastatakse ka samast ajast pärit rist ja muna. Esimest korda kuldse katte saanud rist asetatakse plaanide järgi tornitippu tagasi 29. oktoobril.
EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus sai riiklikust programmist “Pühakodade säilitamine ja areng” 85 000 eurot. Selle eest jätkatakse avariilise tornikiivri uuendamist ja seda juba teist aastat. Rändmeister OÜ alustas töödega tänavu kevadel.
Koos kiivri plekk-katte uuendamisega võeti tornist alla ka sinna 20. septembril 1911 paika pandud rist ja muna. Viimased kuu aega on kulunud mõlema kuldamisele. Töid teevad kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrandid Varje Õunapuu, Taavi Tiidor, Kristjan Müil ning juhendaja professor Hilkka Hiiop.
“Kuldamisele on läinud aega kokku umbes kuu. Aga sellest on suur osa ka n-ö ooteaega. Kuna kulda pannakse kahe kihina, siis näiteks juba enne teise kihi panekut peab kullalehti kinnitav õli umbes 10 päeva kuivama,” seletas Hiiop.
Iga õlitamise ja kuldamise vahel on pikk ooteaeg (6-7 tundi), et tekiks õige “nake” ja kuld kinnituks korralikult alusele.
Kullati samas kirikus, täpsemalt pühakoja orelirõdul. Hiiop ütles, et kohapeal kuldamine tegi töö märksa keerulisemaks. Kiriku temperatuur ja õhuniiskus ei vasta tavapärastele stuudio tingimustele. Samuti oli päris keeruline arvestada logistikaga. “Mis ajal tuleb sõita kirikusse aluskihti panema, millal uuesti kuldama jne. Ma arvan, et kogu selle kuu jooksul sõitsin ligi sadakond korda Jõelähtmele ja tagasi,” loetles ta.
Alla kümne grammi
Samas on restauraatorid väga rahul, et kuldamine käis kohapeal. “Esiteks tekkis meil endil väga tugev side koha ja kirikuga. Teiseks said nii kohalikud inimesed ja muud huvilised-uudistajad tööprotsessi jälgida, ning kellel julgust ja soovi, ka oma käega kullalehe ristile asetada. Ma arvan, et need inimesed vaatavad pärast tornitipus olevat risti täiesti teise pilguga,” seletas Hiiop. Kokku kulus risti katmisele lehtkulda 9,34 grammi.
Kokku oli ristil ja munal kullatavat pinda 240 ruutdetsimeetrit ja lehtkulda kulus 9,34 grammi. Kogu pind kaeti 23 karaadise kullaga (sisaldus 95,8 protsenti) kahel korral. See vastab proovile 958. “Meie tellime metalli Saksa konserveerimistarvikute suurimalt müüjalt, firmalt Deffner ja Johann. Siis on kauba kvaliteet garanteeritud,” ütles Hiiop. Materjali hind on kokku ligi 1500 eurot.
Dokumendid hävinesid
Kuldamisele eelnes 106 aastat vana risti korrastamine. Rändmeister OÜ juht Juhan Kilumets ütles, et põhiliselt tehti metalli- ja viimistlustöid. “Täpsemalt püssikuuli aukude lappimine-jootmine, vaskpleki õmbluste üle jootmine, piksekaitse lahenduse ja kuuli ülemise krae uuendamine, vana värvkatte eemaldamine, aluskruntimine ja -värvimine vahelihvimistega,” loetles Kilumets.
Rist koosneb puiduga täidetud raudkarkassist, mida katab vaskplekk. Kuul on vaskplekist. Algselt olid rist ja kuul viimistlemata, hiljem kaeti mõlemad nitrovärviga. Praeguse restaureerimise käigus otsustati rist-kuul esmakordselt kullata põhjusel, et välistada vase ja tsingi naabrusest tulenev tornikiivri plekk-katte korrosioonirisk. “Lisaks on kuld äärmiselt vastupidav ning loomulikult ka uhke ja väärikas materjal,” kiitis Kilumets.
Rist ja muna pandi ehitatava torni tippu 20. septembril 1911 ja vahepeal pole need maas käinud. “Üldjoontes oli metalli seisukord hea. Peamine kahjustus: püssikuuliaugud. Üks kuul lõhkus ka klaaspudeli, milles olid risti pühitsemisel sinna pandud dokumendid. Niiskesse keskkonda sattunud paberid hävinesid peaaegu täielikult,” ütles Kilumets.
Kogu kuldamine lõpetati eelmisel nädalal. Praeguse plaani järgi tõmmatakse rist tornitippu 29. oktoobril.
Torni ja tornikiivri remondist saab lugeda lähemalt 19. mai Harju Elust.