Kümme aastati plaanitud ning kaua oodatud Eesti motospordimuuseum tegi Ellamaa elektrijaama hoones uksed lahti mullu 22. juulil. Veidi enam kui kuus kuud hiljem võib põhiline eestvedaja Arno Sillat rõõmsalt öelda: külastajaid jätkub ning ka eksponaate tuleb tasapisi juurde.
Moto- ja autospordi ajalugu ning sõidukeid koondavat väljapanekut hakkas MTÜ Eesti Motospordi Ajalugu juhtimisel ajalugu talletama üle kümne aasta tagasi. Alguses plaaniti muuseumit teletorni lähedale Kalevi motoklubi hoonesse. Kuid hiljem jõuti aastast 1966 alajaama ning katlamajana tegutseva Ellamaa elektrijaamani. See asub suures Saue vallas Turba alevikus. Umbes 4000 ruutmeetril avati MoMu ekspositsioon mullu 22. juulil.
Kuidas MoMu ekspositsioonil ning Eesti võidusõiduloo uurimisel läheb, sellest rääkis Harju Elule Arno Sillat.
Kui palju on kuue kuuga olnud külastajaid ja huvilisi? Kas ekspositsiooni on ka midagi uut lisandunud?
Kuigi jäime lahtitegemisega läinud aastal veidi planeeritust hiljemaks ja suve tipp sai enne mööda, oli külastatavus enam-vähem plaanipärane.
Ekspositsioon täieneb pidevalt. Uste avamisest juuli lõpus on juurde tulnud umbes 50 autot ja mootorratast. Nüüd on enam-vähem meie enda valmis masinad sees ja lisandumine käib deponeeritavate ja restaureeritavate masinate arvelt, eeldatavasti paar ühikut kuus.
Kas ja kuidas muuseumit teatakse ning tuntakse?
Nii ja naa. Laiem publik on üldiselt kuulnud ja teab. Aga alade sees on veel n-ö valgeid laike. Naabermaades on vastupidi: erialaringkondades on info olemas, nüüd on vaja laiemat tuntust. Aga selles suunas teeme tööd. Näiteks 1.-4. veebruarini olime stendiga väljas Soomes motomessil. Kodumaal hakkasime sel aastal ajakirjandusele väljastama uudiskirja “MOMU Mootorispordi muuseum annab teada”. Esimene uudiskiri oli pühendatud Monte-Carlo rallile ja faktile, et 85 aastat tagasi Tallinnast startinud ekipaaž võitis ralli.
Kas soomlaste huvi hõimukaaslaste muuseumi vastu oli suur?
Soome messi neli päeva möödusid äärmiselt tihedas töös. Messi külastas kokku umbes 60 000 inimest. Tutvustasime MoMu loomulikult ka teistele eksponentidele. Oli palju kohtumisi ka Soome endiste mootorispordiässadega. MoMul oli väljas NL võidusõidumootorratas S-360, millel Endel Kiisa osales MM-võistlustel Agostini, Readi, Redmani ja teiste maailma suurte vastu.
Kuidas on muuseum jaanuaris-veebruaris-märtsis avatud?
Jaanuarist aprillini (k.a.) oleme avatud talvise programmi järgi. Uksed on lahti laupäeval ja pühapäeval 12-18, teistel päevadel ja aegadel eelnevalt kokkuleppel.
Millised on plaanid kevadeks-suveks? Kas toimub mõni teemapäev, eriüritus või koostöös Laitse rallipargiga auto-motopäev?
Traditsioonilistel üritustel lööme kindlasti kaasa Tallinn Motor Showl, Moto Nostalgial, Haapsalu Nostalgiapäevadel. Kindlasti tähistame oma aastapäevi. Mais möödub 95 aastat Ellamaa elektrijaama avamisest ning septembris Estonia vormelauto esimesest stardist 60 aastat. Traditsiooniliselt on ka isadepäevaks eriprogramm. Järjekorras ootab kunstinäitus Ellamaa elektrijaama piltidest (enamus Ungari kunstniku Ernö Kochi poolt joonistatud või tõmmis tehtud).
Kas MoMu võib ka laieneda?
Muuseumi laienemine sõltub eelkõige Eleringi uue jaotla valmimisest Riisiperes. Eeldatavasti tuleb aga kaks aastat veel oodata. Selle ajaga koguneb juurde ka eksponaate, seetõttu meil pinda tühjaks kindlasti ei jää.
Kuidas käib koostöö uue Saue vallaga?
Esimesed töised kontaktid on loodud ja loodame kõige paremat. Turba-Nissi-Ellamaa kandist käiakse nii grupiti kui ka üksikult. Rõõmustavalt palju on käinud siinse piirkonna lapsi ja noori.
Millised oleksid Teie hinnangul need unelmate autod, rattad ja muu tehnika, mis võiksid Turbasse jõuda?
Oleme seadnud endale üheks eesmärgiks leida ja eksponeerida kõik masinad (ehk vähemalt ühe igast tüübist), millega NLi sportlased on osalenud MM-võistlustel. Puudu on seni vaid MZ ringrajamootorratas, millega tehasesõitja Mati Reinup osales 1970ndate keskpaigas MM-il.
Kaasaegsete masinate vastu on loomulikult ka huvi, aga nendest enamuse puhul tuleb arvestada, et need ei kuulu võidusõitjale, vaid tootjale või meeskonnale ning tippvõimekuses on nende hinnatase kõrge.
Varasema perioodi Dakari Kamazi algsel kujul leidmine ilmselt enam samuti reaalne ei ole. Samas pole Eestis väga palju enam neid sõidukeid, mida väga ei teata. Üha vähemaks jääb selliseid avastamata vanu garaaže, talusid ja muid objekte, kus midagi võiks peidus olla. On masinaid, mis on teada, aga omaniku soovil silma alt ära.