2024. aastal tegid keskkonnaameti inspektorid Eestis 7840 kontrolli, lahendati ligikaudu 6106 kaebust ja eemaldati 386 selguseta kuuluvusega püügivahendit. Ligikaudu iga kaheksas kontroll lõppes menetlusega – kas alustati väärteomenetlus või haldusmenetlus ettekirjutuse koostamiseks.
Möödunud aastal alustasid keskkonnaameti töötajad üle riigi 908 väärteomenetlust ja 345 haldusmenetlust. Alustatud kriminaalasju oli 2024. aastal kaheksa: kaks ebaseadusliku raie osas, kaks kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramise osas, kaks ebaseadusliku kalapüügi osas, üks keskkonnakaitseloata tegutsemise osas ja üks riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumise osas. Aastal 2024 laekus keskkonnatasusid riigi või kohalike omavalitsuste eelarvesse kokku 97 712 905 euro eest.
Keskkonnakuritegude vastu võideldakse jõudsalt
Enamik rikkumisi on keskkonnateadlikkuse kasvuga ennetatavad. „Rõõm on tõdeda, et valdavalt on inimesed seadusekuulekad ja keskkonda väärtustavad. Looduses kahtlast tegevust nähes palume sellest riigiinfo telefonil 1247 kindlasti keskkonnaametit teavitada,“ räägib keskkonnaameti Harju- ja Raplamaa järelevalvebüroo juhataja Tarmo Tehva (pildil). Möödunud aastast jäid järelevalvetööd ilmestama muu hulgas biokütuste järelevalve, salaküttimise juhtumid ning jäätmekäitluse murekohad. „Biokütuse osakaalu nõue on loodud selleks, et muuta fossiilsetel allikatel põhinev kütuseäri keskkonnahoidlikumaks. Ebaseaduslik kokkuhoid keskkonna arvelt ei tohi end ära tasuda,“ lisab Tehva.
Keskkonnaamet palub alati teada anda võimalikust salaküttimisest, sest selline tegevus rikub nii looduslikku tasakaalu kui ka kahjustab ausate jahimeeste mainet. Salakütid võiksid arvestada ka sellega, et mis toimub metsas, see sinna ei jää, vaid jõuab varem või hiljem keskkonnaameti uurijateni. Samuti peavad jäätmekäitlejad täitma seadusest tulenevaid nõudeid ning korraldama tegevusi nii, et need kahjustaks võimalikult vähe ümbritsevat keskkonda.
Harjumaa järelevalve töine aasta
Kaebuste osas on Harjumaa ja Tallinn endiselt esikohal lõhnakaebuste arvukuse tõttu, süüdlasteks tööstusettevõtted. „Suuremad lõhnahäiringute tekitajad on keskkonnaametile teada, reeglina omavad nad ka keskkonnaluba. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega jätkub pidev töö lõhnahäiringute vähendamiseks sobilike meetmete väljatöötamise ja rakendamisega,“ kõneleb Tehva.
Samuti on Harjumaal jätkuvalt muresid nii prügistamise kui ka prügi põletamisega. „Head koostööd oleme teinud kohalike omavalitsuste ja Tallinnas MUPO-ga, kellele oleme heakorrateateid lahendamiseks ka edasi suunanud,“ kiidab Tehva. Keskkonnaamet suunab seejuures tähelepanu jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete kontrollimisele, kus samuti hulk väärteomenetlusi erinevate rikkumiste tõttu menetleda tuli, oli tegu siis keskkonnaloa tingimuste rikkumisega või loata tegevusega.
Tehva sõnul on esile kerkinud reovee kohtkäitlusega seonduvad mured, kus majapidamised on paigaldanud nõuetele mittevastava kogumislahenduse ja tagajärjeks on põhjavee reostamine. „Siinkohal on just kohalikul omavalitsusel kandev roll, kuna nii piirkondlike reovee kohtkäitluseeskirjade üle järelevalve tegemine kui ka kogumislahenduse paigaldamisel ehitusjärelevalve on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Samas oleme alati valmis kohalikke omavalitsusi nõu ja jõuga aitama,“ selgitab ta.
Kaebuste osas on Harjumaa ja Tallinn endiselt esikohal lõhnakaebuste arvukuse tõttu, süüdlasteks tööstusettevõtted.
Möödunud aastal pööras keskkonnaamet varasemast suuremat rõhku laevade jäätmekäitluse ja kasutatavas kütuses väävlisisalduse nõuete kontrollimisele. Kokku tehti Harjumaal sadakond kontrolli, koostöös mereväe ja transpordiametiga kontrolliti laevu Loksast põhja suunas jääval isetekkelisel ankrualal.
Kõige rohkem rikkumisi kalastamise valdkonnas
Suurim hulk rikkumistest tuvastatakse igal aastal kalajärelevalves, kus põhiprobleem on harrastuspüügiõiguse või kalastuskaardi puudumine. Peamine prioriteet on aga kalalaevade ning nende püütud koguste kontroll. Ettenähtud püügikogused põhinevad teaduslikel hinnangutel ja uuringutel, et kalavarud oleksid jätkusuutlikud.
Tehva sõnab, et intensiivset tööd jagub lisaks ka metsa-, jahi- ja looduse valdkonnas. Harju- ja Raplamaa büroo tuvastas 2024. aastal metsavaldkonna rikkumisi, milles raietega olid kaasnenud keskkonnakahjud. Enim kõnepinda sai ebaseaduslik raie Jõelähtme vallas Ihasalu külas Läänemere ranna piiranguvööndis.
„Looduskaitses pöörame enim tähelepanu ehitamistele kaitsealadel ning piiranguvööndites. Kaitsealadel kehtivad ehitamisele põhjusega kindlad reeglid – need on loodud selleks, et loodust, liike ja maastikke hoida ning inimtegevust säästvalt suunata,“ selgitab Tehva.
Ka jahijärelevalves käib tõhus töö. „Alustasime eelmisel aastal ühiseid kontrolle politsei- ja piirivalveametiga, seda peamiselt ühisjahtide kontrollimisel. Mainin siinkohal, et keskkonnaameti järelevalveosakond ei tegele pelgalt kontrollimisega, üritame aina enam tegeleda ka ennetusega,“ lisab Tehva. Juba mitmendat aastat korraldatakse kohtumisi piirkondlike jahiseltside esindajatega, mille eesmärk on keskkonnaameti tegevuse ja eesmärkide tutvustamine, seadusandluse selgitamine ning koostöö ja info vahetamise soodustamine.
