Üle poole sajandi Eesti Raadio eetris olnud kilvasarjas on enim kordi küsinud Anija valla mees Rein Laumets. Nüüd on enamik tema pähklitest kogutud paksu raamatusse “Tähelepanu! Mnemoturniir”.
Kehra külas elav legendaarne küsija on varemgi mälumängust raamatuid kirjutanud. Nii võttis ta 2003. aastal kokku Eesti Raadio “Mnemoturniiri” parimad küsimused aastatest 1972–2003. Neid sai kokku veidi üle 1500.
Aastal 1990 kogus Laumets aga koos Tiit Kuningaga kaante vahele saatesarja Eesti-teemalised küsimused. Neid kogunes 2148.
Nüüd on ühiste kaante vahel tuhat küsimust, mille autor on Rein Laumets ise. Need on kõlanud eetris alates 1968. aasta märtsist. “Kokku on olnud eetris veidi alla 1500 küsimuse. Seda 53 ja poole aasta jooksul,” lisab Laumets. Raamatut tutvustas mees 28. augustil Kehra raudteejaamas.
Paarkümmend saadet puudu
Eesti Raadio mälumängusarja “Mnemoturniir” esimene saade oli eetris 23. detsembril 1967. aastal. Tarkade klubis olid teiste hulgas Hardi Tiidus, Tanel Moora, Toomas Uba, Valdo Pant, Agu Aarna, Matti Tarum ja teised erudiidid. Saatejuht oli toona Andres Vihalem.
See mälumaht ja mõtlemine peavad ikka väga suured olema.
Esimestel kuudel toona 21-aastane noormees veel ei küsinud. Enda pähkli tarkadele meestele sai ta eetrisse 23. märtsil 1968. aastal.
“Õppisin TPI-s masinaehitust. Ülikooli rektor oli üks tarkadest ehk Agu Aarna,” meenutas ta. “Mina lahendasin sellel ajal palju ristsõnu. Lugesin aasta lõpus Noorte Häälest, et selline saade hakkab pihta. Lehenupp on siiani alles. Hakkasin kohe ka küsimusi välja mõtlema,” jätkas kilvar.
Kohe hakkas Laumets ka saadetes kõlanud küsimusi üles kirjutama. Tänaseks on enamik eetris kõlanud päringuid kirjas ning need on köidetud seitsmesse kausta. Olemas on ka küsijate kartoteek. Kahjuks kõiki eetris kõlanud saateid pole Rein Laumets siiski kuulnud.
“Puudu on 1968. ja 1969. aastast umbes 20 saate materjalid. Olin siis TPI tudengina üliõpilasmalevas ega juhtunud saateid kuulama. Need on puudu. Ehk on kellelgi need ka talletatud, kuigi võimalus selleks on ehk üsna väike,” ütles Laumets. Kokku on läbi 53 aasta raadios kõlanud umbes 30 000 küsimust.
Kas vanu saateid on helikandjatel või raadioarhiivis alles? “Aleksander Treve on lindistanud 1970–80ndatel neid helikassettidele. Samuti ka ETV mälumängu “Kes keda?” ja raadio Kasiinot. Neid on kümneid kassette. Mõni on ka ERR-i arhiivis kuulata,” ütles Laumets.
Viimased kümmekond aastat on ka digitaalselt alles.
ENSV ajal oli maailm piiratud ning ka arvutimaailm oli alles lapsekingades. Seepärast sai Laumets ning kümned teised mängude-küsimuste koostajad suurt abi ajakirjandusest. “Lugesin palju ja panin perioodikas märgatut kirja. Ning hiljem hakkasin märkmeid täiendama,” rääkis mees, kuidas ta küsimusi kunagi koostas.
Teave mitmest allikast
Aeg-ajalt tuli ette ka valeteavet, sest enamikul kordadest oli kasutada vaid üks allikas. “Maailm oli kinni ja ei saanud kontrollida. Nüüd on internetis võimalused suured ning leiab ikka kaks-kolm allikat. Tuleb ikka üle kontrollida,” õpetas Laumets. Nagu öeldud, siis mahtus värskelt ilmunud raamatusse tuhat Rein Laumetsa küsimust ning ka kommenteeritud vastust.
Kilvar Tenno Sivadi meenutas, et tema sai Rein Laumetsast teada 1970ndatel. “Täpsemalt võiks tsiteerida “Kevadet”: kui mina Kooperaatorisse tööle jõudsin, oli Rein sealt just lahkunud. Minul tekkiski siis võimalus ettevõtte meeskonnas kaasa lüüa. Ning tänu sellele jäingi mälumängu juurde,” ütles Sivadi. Samas tunnistas mees, et Rein Laumetsa kingad olid ja on talle tänaseni väga suured.
Kehra mälumängur Mart Schmeidt tutvus Rein Laumetsaga kohalikes mängudes. “Neid juhtis toona Mati Niin. Ühe korra tulid üksi ja mängisid võistkondade vastu,” meenutas ta.
Kehra muuseumi eestvedaja Anne Oruaas ütles, et Laumetsa nimi sai talle tuttavaks tänu Eesti Raadio “Mnemoturniirile”. “Aga ma ei teadnud aastaid, kuidas see mees välja näeb. Ühel korral sattusin Kehra-Anija Maakilva võistkonda. Istusin siis autosse, kus Rein juba ees oli. Nüüd olen juba aastaid Reinu ja ta sõbra Eik Sageniga mängudes käinud.”
Anne Oruaas ütles ka, et ta imetleb, kuidas ja kust kohast kilvarid vastuseid võtavad. “See mälumaht ja mõtlemine peavad ikka väga suured ning laiad olema,” rääkis Oruaas.