“Alguses proovisin rohelisi kohviube kodus pannil röstida. Siis käisin viis aastat Saksamaal erinevates röstikodades õppimas ning hiljem leidsin Eestist investorid röstikoja avamiseks,” jutustab Lool asuva kohvik-röstikoja Ventus Roasting OÜ tegevjuht Dmirti Nepsa.
Eestis on veel ainult üks gurmeekohvi röstikoda peale Ventuse. “Eestisse on väga raske tooreid kohvimarju tarnida nii, et nende kvaliteet säiliks, mistõttu röstitakse kohvi tavaliselt seal, kus ta kasvatatakse ja korjatakse,” teab Nepsa. Ventuse tegevus ulatub 2005. aastasse, mil tegeleti kohviubade müügiga. Kohvik-röstikoda Lool avati eelmisel suvel.
“Oleme klassikaline firma, me ei kasuta maitseaineid ega keemiat. Röstime kohvi samamoodi, nagu seda tehti 300 aastat tagasi, ainult uute seadmetega,” sõnab Nepsa. “Hea kohvi tingimusteks on õige röst ja valmistusviis,” on mees kindel.
Käsitsi röst
Enamik röstikodasid röstib kohvi regulaarselt. “Kui kohv jääb pikemaks ajaks peale röstimist seisma, siis maitse intensiivsus väheneb,” selgitab Nepsa. “Meie röstime käsitsi, siis kui tehakse tellimus, sest kõige intensiivsem kohvi maitse säilib nädal aega peale selle röstimist.”
Röstimisel on põhiline, et kuumus ja niiskus oleksid tasakaalus. Kohvi röstimine sõltuvalt sordist ja röstiastmest kestab 14-26 minutit 180-240 kraadi juures. Miks tekib kohvi röstimisel tekib värske leiva lõhn? “Kohvi röstimisel toimub Maillardi reaktsioon, kus happed reageerivad suhkrutega, mille käigus toimub pruunistamine ja eraldub aroom, samamoodi nagu leiva küpsetamisel,” selgitab Nepsa. Samamoodi nagu veinipudelile, märgitakse kohvikotile partii number, aastakäik, oa suurus, riik ja kvaliteedinäit.
Kohvisegu eestlastele
50% Ventuse kohvist ostavad äri- ja 50% erakliendid. “Müüme kohvi neile, kes tahavad kvaliteeti, mitte lihtsalt musta jooki tassis,” muheleb Nepsa. Lisaks kohvile müüb Ventus äriklientidele teed.
Ventus pakub kokku 15 erinevat kohvisegu. Kõige populaarsem neist on Mistral. “See on spetsiaalselt eestlastele välja töötatud keskmise röstiga kohv,” jutustab Nepsa. Teine populaarsem sort on hapukam Kenya, mida valmistatakse elevant-ubadest, mis on kaks korda suuremad kui tavalised kohvioad.
Hea kohvi jaoks pole Nepsa arvates vaja kallist masinat, piisab presskannust. “Hea on pakkuda inimestele küll pisut kallimat, kuid kvaliteetset kohvi. Kui nad proovivad kohvi, mida nad tavapäraselt joovad, kuid valmistatult õigel viisil, siis nad mõistavad, mida tähendab kvaliteet,” on Nepsa veendunud.
FAKTE KOHVIST
• Õige kohvi valmistamise temperatuur on 93-95 kraadi.
• Kohvi maitse sõltub veest – jahvatatud kohviubade maitse ja aroom vabanevad 98% ulatuses kontaktis veega.
• Kohvis on kaks tuhat maitsekomponenti – seda on kaks korda tohkem kui veinis.
• Kohvipuu kasvab umbes kümme aastat, puule kasvavad marjad 7-12 kuuga. Mida kõrgemal on puu merepinnast, seda kauem kasvab. Kohvipuu vajab palju päikest ja vett.
• Kohvi kuivpuhastamisega tuleb kohvile martsipani maitse ning veepuhastusega saab kohv pehmema ja mahedama maitse.
