Kuigi haridusvaldkond on läbi aegade Eestis üks peamisi prioriteete, on riik endiselt hädas valdkonna võtmeisikute tööl püsimise ja järelkasvu tagamisega.
3ndal detsembril pidi olema Riigikogus teisel lugemisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (653 SE), mis annaks koolijuhtidele võimaluse langetada kvalifikatsiooninõuetele mitte vastava õpetaja (sageli: õppiva ja samal ajal töötava õpetaja, karjääripöörde tegija) minimaalset töötasu praeguselt 1820 eurolt 886 eurole.
16 haridusorganisatsiooni tegi eelmisel nädalal eelnõu suhtes kriitilise ühispöördumise Riigikogu poole, mille tulemusel algatati uus konsultatsioon osapooltega ja eelnõu lugemine lükati nädala võrra edasi. Tänaseks on pöördumisega liitunud veel 6 haridusorganisatsiooni. Kiirelt loodi ka eelnõu vastane Rahvaalgatus, mis on tänaseks kogunud enam kui 1400 inimese toetuse.
Pöördumise üks algatajatest, Triin Noorkõiv, MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool tegevjuht, ütles, et: „Ühispöördumisega oleme rõhutanud, et peame oluliseks jätta õpetajate töötasu alammäära garantii kehtima kõigile kooliõpetajatele, sõltumata nende taustast. Järgmised palgaastmed saab ehitada juba selle peale. Lisaks ei saa me olla nõus dubleeriva ja sisuliselt piiratud õpetaja karjäärimudeliga.“
Täiskohaga õpetajatöö eest alla 900 euro…
Kuigi haridus- ja teadusministeerium (HTM) täpsustab eelmise nädala pressiteates, et „kui rahastamise alused ei muutu ebasoodsamaks, diferentseeritav osa suureneb, siis on väga vähe tõenäoline, et õpetajale makstav palk võrduks riikliku alammääraga,“ võiks see muutuda kõnealuse seadusemuudatuse läbi reaalsuseks. Seaduse tasandil sellise muudatuse sisseviimine näitab, et selliseks praktikaks ollakse riigi tasandil valmis ja selle rakendamist ei pandaks pahaks.
Õpetaja, kellel puudub kvalifikatsioon, on sageli nõrgemas positsioonis kui koolijuht. Selline lähenemine annab võimaluse üldiseks diskrimineeriva praktika ja ka õhkkonna tekkeks.
Harju Elu saatis HTM-le sel teemal kuus küsimust, millele aga konkreetseid vastuseid ei antud. HTM haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juht Haana Zuba-Reinsalu kirjutas oma üldistavas ja eelnõu häid külgi rõhutavas vastuskirjas muu hulgas, et: „Meedias levitatavad pöördumised, kus on viidatud, nagu hakkaksid kvalifikatsioonita õpetajad edaspidi saama töötasuks riiklikku alammäära, seab kahtluse alla koolijuhtide kompetentsuse.“ Ehk teisisõnu lükkab ministeerium vastutuse koolijuhtidele ja jätab õpetajad täielikult koolijuhtide suvasse ilma igasuguste tagatisteta ning kardetavasti ülehindab omajagu koolijuhte.
Kvalifikatsiooniga vs kvalifikatsioonita õpetaja
Haana Zuba-Reinsalu sõnul „kehtib hetkel süsteem, kus kõik õpetajad on võrdsel palgaastmel, hoolimata kvalifikatsioonist, staažist ja ülesannetest ning ka seda ei tajuta õiglasena, sest lisaks alustavale õpetajale on meil vajalik koolisüsteemis hoida, tunnustada ja pakkuda arenguvõimalusi ka kogenud õpetajatele.“
Selle vastu ei ole kindlasti keegi, et hoida kvalifitseeritud õpetajaid koolis ja maksta neile kõrgemat tasu kui kvalifikatsioonita õpetajale. Seda ei tohiks aga teha kvalifikatsioonita õpetajate palga ja heaolu arvelt. Mõistlik oleks kvalifikatsiooniga õpetajate palga alammäära tõstmine, aga selleks meil ei ole (väidetavalt) raha… Haana Zuba-Reinsalu vastus omakorda lisab olukorda ebakindlust, kuna siit võib selgelt välja lugeda, et õpetajate ühtne töötasu alammäär ei olegi õiglane…
Kes hakkab seisma klassi ees?
Eestis on õpetajate puudus – iga neljas õpetaja on vahetult pensionieelne või -ealine, iga neljas ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ning ligi pooled õpetajad plaanivad ametist lahkuda järgmise viie aasta jooksul.
Lahtiseks jääb, miks riik soovib tekitada olukorra, kus ühiskonnas prioriteetse valdkonna võtmeisikute tasu tehtud töö eest on võimalik langetada riikliku miinimumpalgani 886 eurot, kus õpetajale võiks soovi korral maksta samaväärset palka kui näiteks hooldajale. Seejuures puudub hooldajal minimaalne haridusnõue. Õpetajalt ootame aga magistrikraadi ja õpetajakutse omandamist. Suurel osal kvalifikatsioonita õpetajatest on ka magistrikraad, kõrgem pädevus mingil erialal, kuid puudub õpetajakutse.
„Peame oluliseks jätta õpetajate töötasu alammäära garantii kehtima kõigile kooliõpetajatele. Järgmised palgaastmed saab ehitada juba selle peale.“
MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool tegevjuht
Triin Noorkõiv
Kui juba senini on olnud võrdlemisi keeruline leida neid inimesi, sh kõrgelt haritud spetsialiste, kes olid karjääripöördeks valmis ning hakkasid õpetajaks, siis uued kvalifikatsiooninõuetele mitte vastava õpetaja võimalikud palgatingimused võivad vähendada neid võimalusi olulisel määral veelgi. Võib eeldada, et paljud koolid jätkavad seadusemuudatusele eelnenud palgamaksmise praktikaga, kuid üldine sõnum on antud ja ebakindlust haridussektoris töötamisele on kindlasti lisatud.
Pinnase loomine diskrimineerimisele
Ministeerium lisab, et hetkel kehtivad töölepingud ei muutu automaatselt ja igasugused muudatused lepivad kokku tööandja ja -võtja. Ehk et töölepingut ei saa ühepoolselt muuta ja koolijuhil puudub võimalus ühepoolselt vähendada juba lepingus kokku lepitud töötasu. Siin samas ei arvestata ilmselgelt seda, et inimesi on võimalik survestada ja mõjutada ning õpetaja, kellel puudub kvalifikatsioon, on sageli nõrgemas positsioonis kui koolijuht. Selline lähenemine annab võimaluse üldiseks diskrimineeriva praktika ja ka õhkkonna tekkeks.
Töötukassa värske tööjõuvajaduse baromeeter toob samuti välja selle, et meil on suur puudus haridusvaldkonna töötajatest ning olukorra lahendamiseks on vaja „julgeid lahendusi“ (loe lähemalt lk 6).
Anna oma hääl ja toeta õpetajaid!
Rahvaalgatusele saab anda oma toetushääle Rahvaalgatus.ee lehel: „Rahvaalgatus Eesti õpetajaskonna jätkusuutlikkuse toetamiseks“.
