Auto töökindlus sõltub suuresti mootori seisukorrast. Mootor on sõiduki süda – keeruline mehhanism, mille iga komponent täidab kindlat rolli. Kui üks lüli selles süsteemis ebaõnnestub, võib see kaasa tuua tõsiseid rikkeid, kallid remonditööd ja auto kasutuskõlbmatuse. Seetõttu tasub teada, millised mootori osad on võtmetähtsusega ja milliseid neist tuleks hoolduses eelistada, et tagada auto pikaajaline ja tõrgeteta töö.
- Mootori plokk – konstruktsiooni alus
Mootori plokk on kogu jõuallika keskne osa, kuhu on kinnitatud kõik teised detailid. Siin asuvad silindrid, milles liiguvad kolvid, ning see moodustab mootori “raamistiku”. Mootoriploki kulumine, mikromõrad või korrosioon võivad oluliselt mõjutada mootori efektiivsust ja eluea pikkust. Korrapärane jahutussüsteemi hooldus ja kvaliteetne jahutusvedelik aitavad ennetada mootori ploki ülekuumenemist ning sellega seotud kahjustusi.
- Kolvid ja kepsud – liikumisenergia allikas
Kolvid koos kepsudega muudavad põlemiskambris tekkiva rõhu mehaaniliseks liikumiseks. Kui kolvid või kepsud saavad kahjustada – näiteks kuluvad rõngad, tekivad kolvivõrudesse tahmad või painuvad kepsud –, langeb mootori võimsus märkimisväärselt. Samuti suureneb õlikulu, võib tekkida ebatasane töö või koputav heli. Regulaarne mootoriõli vahetus ja kvaliteetsete õlide kasutamine aitavad neid mootori osi kaitsta.
- Nukkvõll ja klapisüsteem
Nukkvõll juhib ventiilide avanemist ja sulgumist, mis omakorda tagab kütuse ja õhu sisselaske ning põlemisgaaside väljalaske õigel ajal. Kui nukkvõll või selle ajam (nt hammasrihm või kett) saab kahjustada, võib mootori töö muutuda ebaühtlaseks, väheneb jõudlus ning kütusekulu kasvab. Nukkvõlli ja klapisüsteemi õigeaegne reguleerimine, samuti hammasrihma või keti vahetus vastavalt tootja soovitusele, aitab vältida kulukaid rikkeid.
- Turbolaadur – lisajõu allikas
Paljud tänapäeva sõidukid on varustatud turbolaaduritega, mis survestavad sisselaskeõhku ning suurendavad põlemiskambris tekkivat jõudu. Turbolaaduri rike võib põhjustada võimsuse langust, musta suitsu heitgaasides või isegi mootori seiskumist. Kuna turbolaadur töötab äärmuslikes temperatuurides ja pööretel, mõjutavad selle eluiga mootoriõli kvaliteet ja regulaarne hooldus. Kui õli ei vahetata õigeaegselt, koguneb saaste turbolaaduri laagritesse ja see võib kiiresti puruneda.
- Kütusepihustid ja süütesüsteem
Bensiinimootorites määrab kütuse sissepritse ja säde täpsus mootori töö efektiivsuse. Kui pihustid määrduvad või süüteküünlad vananevad, tekivad tõrked käivitamisel, kütusekulu suureneb ning mootori töö võib muutuda konarlikuks. Diiselmootorites on veelgi kriitilisem kvaliteetne kütus ja pihustite puhtus, sest seal töötab süsteem kõrgema surve all. Hooldusgraafiku järgimine ning kütusesüsteemi regulaarsed puhastused aitavad säilitada nende mootori osade head seisukorda.
- Õlipump ja määrdesüsteem
Mootori eluea seisukohalt on määrimine võtmetähtsusega. Õlipump tagab mootori osadele vajaliku õlikihi, mis vähendab hõõrdumist ja kulumist. Kui õlipump rikki läheb või mootoriõli tase on liiga madal, võib mootor jääda määrimiseta ning osad kahjustuda juba minutitega. Selle vältimiseks tuleb järgida õlivahetuse intervalle, kontrollida regulaarselt õlitaset ning vajadusel kasutada kvaliteetseid, mootori tüübile sobivaid määrdeid.
- Jahutussüsteem – ülekuumenemise ennetaja
Mootori jahutussüsteem, kuhu kuuluvad termostaat, radiaator, veepump ja jahutusvedelik, hoiab mootori töötemperatuuri stabiilsena. Kui mõni nendest komponentidest ei tööta korralikult, võib mootor üle kuumeneda ning tekkida plokikaanetihendi või isegi ploki kahjustus. Regulaarselt tuleks kontrollida jahutusvedeliku taset, jälgida termostaadi tööd ja vältida radiaatori ummistumist.
- Andurid ja elektroonika
Kaasaegsetes autodes juhib mootori tööd suur hulk andureid – näiteks õhurõhuandur, hapnikuandur, väntvõlli ja nukkvõlli asendiandurid. Kui mõni neist rikneb, võib mootori töö olla ebaühtlane või kütusekulu kasvada. Kuigi need ei ole traditsioonilised mehaanilised mootori osad, mängivad nad võtmerolli tänapäevase mootori juhtimises. Hoolduse käigus tehtav diagnostika aitab tuvastada elektroonilisi vigu enne, kui need põhjustavad suuremaid probleeme.
- Summutussüsteem ja katalüsaator
Kuigi summutussüsteem ei ole otseselt mootori sisemuses, mõjutab selle seisukord mootori tööd. Ummistunud katalüsaator võib tekitada vastuõhu, mis takistab gaaside väljumist ja suurendab rõhku põlemiskambris. See võib kahjustada ventiile, turbo ja muid mootori osi. Kui tekib kahtlus tööveas, tuleks kontrollida kogu summutussüsteemi, et välistada tagasilöök mootorile.
- Mootori kinnitused ja vibratsioonisummutid
Auto mootori kinnitused ehk padjad on väiksed, aga olulised komponendid, mis hoiavad mootorit paigal ning summutavad vibratsiooni. Kui need kuluvad või rebeneb kummiosa, võib mootor hakata tugevalt vibreerima või liikuma sõidu ajal. See võib mõjutada ka muude mootori osade töökindlust, põhjustada mikromõrasid torudes või rikkuda liitmikud.
Kuidas tagada mootori töökindlus?
Et tagada kõikide mootori osade korrektne töö ja ennetada võimalikke rikkeid, tuleks järgida järgmisi soovitusi:
- Jälgi hooldusintervalle. Mootoriõli, filtrite, jahutusvedeliku ja rihmade vahetus peab toimuma vastavalt tootja juhistele.
- Kasuta kvaliteetseid varuosi ja vedelikke. Odavad komponendid võivad lühendada mootori eluiga.
- Ära ignoreeri märguandeid. Kui armatuurlauale süttib mootorituli või tekivad kõrvalised helid, pöördu kohe spetsialisti poole.
- Sõida rahulikult, eriti külma mootoriga. Külmkäivitusel pole mootoriõli veel piisavalt ringelnud – liigse koormuse andmine võib kahjustada olulisi komponente.