“Läinud aastal toimus Hansaplanti jagunemine, mina jätkan Mihkel Saare Puukooli nime all, Indrek Naudi jätkab aianduskeskuse Hansaplant nime all,“ kõneleb omanimelise puukooli omanik Mihkel Saar.
“Hansaplant loodi 1997. aastal. Selle kaubamärgi all tegutses varem ka Hansaplanti puukool, kus kasvatati ette põõsaid ja okaspuid, siis tuli juurde jaemüük ja sellest kasvas välja Hansaplanti aianduskeskus, mille osanikeks olid Indrek Naudi ja mina,” meenutab Hansaplanti ajalugu Mihkel Saar, kes ka Hansaplanti ajal tegeles taimede ettekasvatamisega. “See töö on mind alati paelunud,” näitab puukooli omanik kilega kaetud tunnelmaju, kus 1,5 hektaril on kasvamas ligi 200 000 taime.
Ka puukool on muutunud. Kümme aastat tagasi lõpetati põõsaste ja okaspuude kasvatamine, keskenduti püsililledele ja roosidele. Eelmise aasta kevadel jagunes Hansaplant OÜ, omanikud otsustasid ärid lahutada.
Lahkuti sõpradena
“See polnud mingi hetkeemotsioonil tekkinud otsus. Viis aastat valmistasime seda protsessi ette. Kumbki osanikest sai selle, mis oli tema huviks. Hansaplanti taimekasvatuse osa töötab edasi Mihkel Saare Puukoolina, Indrek Naudi jätkab Hansaplanti aianduskeskusega. Tootmine ja müük on nüüd lihtsalt lahus,” räägib Mihkel Saar, kelle klient on Hansaplant edasi. “Meie koostöö on lausa suurepärane. Meie taimedest suurim valik on ikka siin, Hansaplantis,” lisab ta. Ka Mihkel Saare Puukool ise piirneb Hansaplanti keskusega, nii et väravgi on neil üks.
Kui omanik paneb puukoolile oma nime, tähendab see, et ta peab kindel olema: minu nime alt tuleb vaid kvaliteetkaup.
“Eks see nii ongi,” kinnitab Mihkel Saar, kelle puukool varustab püsikute ja roosidega kõiki Eesti suuremaid aianduspoode. “Ja ega kõik ettekasvatatu Eestimaale ära mahugi, kolmandiku turustame Soome,” rõõmustab Mihkel Saar, kelle deviisiks on alati olnud – ka kõige nõudlikum klient peab tema kasvatatud taimedega rahule jääma.
Aastaringselt töötab puukoolis kuus inimest, hooajal ehk kevadel, mil tuleb rohkem taimi ette anda, on ka inimesi rohkem. Ja kõik ikka kodukandist, Kiili vallast või lähiümbrusest.
Püsililli kasvab aiandis 350 erinevat nimetust, roose on poolsada. Millised sellest ilust on aga enimnõutavad, populaarsemad?
“Lilli ostetakse silmadega. Ostetakse seda, mis on antud hetkel ilus,” ei taha Mihkel ühtegi lille teisele eelistada. Emadepäeval tuleb suur roosivalik müüki. Mais kasvab sortiment üldse kõvasti suuremaks.
Hollandi talv ja hea kevad
“Hea kevad on aednikule. Ja Hollandi talv oli, pehme,” kõneleb Mihkel Saar tänavusest aastast. Ja Hollandit ei maini ta ilmaaegu – sellelt lillede kodumaalt tulevad Kiili noored silmatud roosiistikud, mis siis siin suuemaks kasvatatakse ja põhiliselt juunis kauplustesse saadetakse. Siis on taimed ostjaile kõige atraktiivsemad.
Kui kõik kurdavad majanduskriisi üle, siis Mihkel Saarel on oma arvamus: “Ehk mõni pikk puhkusreis jääbki ära, selle asemel ostetakse hoopis koju rohkem lilli. Et silmailu oleks, mis kurbuse ära viib.”
Kodus Mihkel Saar lilli ei kasvata. “Ainult” 300 rodo on tal aias ajast, mil rododendronid olid aednikule hobiks. “Ei taha koju tööd jah kaasa viia. Töö juures saan taimedega nii palju tegeleda, et kodus pigem ei tegele. Rododendronid nõuavad väga vähe hoolt,” kõneleb Mihkel Saar nendest uhketest lilledest.
Kommentaar: Indrek Naudi, Hansaplant OÜ juhatuse liige
Ettevõtete jagunemine ning oma ärisuuna arendamine on ettevõtluse üks positiivne osa ja loomulik protsess. Täpselt nii juhtus ka Hansaplanti jagunemisel, peale mida fokusseerib ja arendab Mihkel Saare Puukool ettevõtet taimede kasvatamisele ning kõrge kvaliteedi ja jätkuvalt hea sortimendi tagamisele. Selle tootmisettevõtte puhul on vaieldamatult tegemist kõikide Eestis tegutsevate puukoolide lipulaevaga ja täissortimenti puukoolis kasvatatavaid tooteid on hooajal võimalik soetada Hansaplanti Aianduskeskusest. Täpselt samuti on Hansaplant peale jagunemist oma tegevuse suunanud 100% jaemüügile ning e-poe teenuse ja “taimed/aiakaubad lihtsalt koju – üle Eesti” arendusele. Oma olemuselt on tootmine ning jaemüük väga erinevad ärivaldkonnad, mis eeldavad erinevaid otsuseid, taustsüsteeme ja isegi persoone. Seetõttu on kahe ettevõtte omavaheline pragmaatiline toimimine ning ka läbisaamine väga hea ja pealegi kasulik mõlemale.
