Kohe on hulk noori kõrgkoolidesse sisse astumas või neid lõpetamas ning tekib küsimus, kas välja valitud või omandatud erialal ka tööd leidub.

Töötukassa koostab tööjõuvajaduse baromeetrit, millistele ametialadele on kõige keerulisem töötajaid leida ja milliste esindajaid on tööturul üle. Selle aasta aprilli andmeil (järgmine baromeeter tuleb juulis) on 12 kuu pärast Harjumaal enim puudu ehitusinsenere, -tehnikuid ja -töölisi, õenduse tippspetsialiste, logopeede ja psühholooge. Üle on aga andmesisestajaid, sekretäre, turundusjuhte ja ajakirjanikke.

Kuid töötukassa prognoos on lühiajaline ega anna eriala valijatele pilti, milline on olukord aastate pärast, kui nad lõpetavad.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikud tööjõuvajaduse prognoosid on koostatud keskpikas vaates ehk seitsme kuni kümne aasta perspektiivis.

Vaja on üldoskusi ja IT tundmist

OSKA peaanalüütiku-arendusjuhi Yngve Rosenbladi selgitusel eeldab praegune tööturg inimestelt palju paindlikkust ning valmidust nii täiendus- kui ka ümberõppeks.

„Töökohti, kus lahenduskäik on täpselt ette antud, jääb vähemaks ning aina enam on tööülesannete täitmisel vaja rakendada üldoskusi, nagu koostöö- ja meeskonnatööoskus, probleemide lahendamise, tervikpildi nägemise, analüüsi- ja kriitilise mõtlemise oskus. Nii on mistahes eriala omandamisel oluline pöörata tähelepanu ka üldoskuste arendamisele ning õpihuvi säilitamisele,“ ütles Rosenblad.

Teise olulise aspektina tõi ta välja, et kõikide ametite puhul on praegu möödapääsmatult oluline erialaste IT-oskuste omandamine, et tulla toime oma töös vaja mineva tehnoloogia kasutamise ja haldamisega ning osata olla ka n-ö tark tellija uute tehnoloogiliste lahenduste otsimisel.

Tehnoloogiat rakendatakse aina laialdasemalt pea kõigis elu- ja majandusvaldkondades, mistõttu on tema ütlust mööda tehnoloogiaerialadel kasvav tööjõuvajadus ning tehnoloogiaoskused pilet tuleviku tööellu, seda enam, et juba praegu on meil inseneridest ja teistest tehnikaalade töötajatest Eestis puudus.

„Lähiaastatel jääb vajaka koguni kaks kolmandikku inseneridest ning teistest tehnikaalade töötajatest. Muuhulgas on suur vajadus IT-spetsialistide järele – OSKA prognoosi kohaselt on seitsme aasta vaates üle kogu majanduse juurde tarvis rohkem kui 18 000 uut IT-spetsialisti,“ märkis Rosenblad.

Õpetajaid vajatakse palju

Ka tööandjate liidu juht Arto Aas kinnitas, et eelkõige jääb tööturul puudu tehniliste erialade töötajaid: insenere, tehnikuid, tootmisliinide seadistajaid, operaatoreid, mehhatroonikuid, nutikate metsamasinate juhte, IKT-spetsialiste, aga ka näiteks õpetajaid, koolipsühholooge, sotsiaalpedagooge, õdesid ja hooldustöötajaid; rõivatööstuses jääb peale tehnikute puudu ka konstruktoreist ja tootearendustehnoloogidest.

„Neid erialasid ei õpita praeguste ega tuleviku töökohtade täitmiseks piisavalt. Näiteks töötleval tööstusel läheb igal aastal vaja umbes 750 uut tehnikaalade ning tootmis- ja töötlemisvaldkonna spetsialisti, kuid lõpetajaid on alla 300,“ ütles Aas.

Tööandjate liidu juht Arto Aas kinnitas, et eelkõige jääb tööturul puudu tehniliste erialade töötajaid. Foto erakogu 

Ta märkis, et tööstuse erialade lõpetajate struktuur ei vasta praegu tööjõuvajadusele: liiga palju koolitatakse näiteks rätsepaid ja pagareid ning liiga vähe õpitakse elektrienergia ja energeetika, elektroonika ja automaatika ning mehaanika ja metallitöö erialasid.

„Aga kui ikkagi reastada murekohad, siis teema, mille mõju on kõige ulatuslikum, on õpetajate järelkasv,“ ütles Aas.

Rosenblad nõustus, et õpetajate järelkasvu on väga vaja, sest reaalainete vallas on iga neljas-viies õpetaja üle 60-aastane.

Rohepööre mõjutab

Arto Aas selgitas, et majanduse arengu jaoks kriitilist tehniliste erialade töötajate puudust peaks lahendama terviklike meetmetega, üks võimalus on valdkonna arendamine läbi loodava inseneriakadeemia.

„Noori tuleks suunata inseneeria poole juba varakult. Tööandjad vaatavad murega, et noored vähendavad oma valikuvõimalusi, kui ei väärtusta reaalainete õppimist ja valivad näiteks kitsa matemaatika,“ sõnas Aas.

Rosenblad ütles, et tulevikuametitest rääkides ei saa kuidagi mööda rohepöördest, mis toob keskkonnateemad kõikide ettevõtete igapäevaellu ning on loonud vajaduse uute spetsiifiliste ametite esindajate järele: taastuvenergiaspetsialistid, veeinsenerid, keskkonnatehnoloogid, ringmajandusest lähtuvad disainerid jpt. Seega tasub kaaluda ka selles valdkonnas hariduse omandamist või täiendamist.