Talvisel ajal sagenevad juhtumid, kui leitakse üksikuid kummaliselt sõbralikke metskitsesid, kelle loomulikud tajud on justkui kadunud. Nad vajavad taastumiseks inimeste abi. Miks kitsed sellisesse seisundisse satuvad?

Rapsi, nagu ka talivilja, külvatakse sügisel ning see jääb talveks lumevaiba alla. Nii toimitakse, kuna raps suudab kasvada madalatel temperatuuridel. Eesti suviste ilmade nappuse tõttu annab see põllumeestele võimaluse suuremaks saagiks ja seega ka suuremaks teenistuseks. Kitsed leiavad selle kergemini kättesaadava rohelise lihtsama vaevaga kui muu toidu ning näib, et sealt mure alguse saabki.

„Kindlasti ei tohiks kitsede puhul muretseda taimekaitsevahendite võimalike mõjude pärast. Seda seetõttu, et rapsi ei pritsita enne lume tulekut. Juhul, kui rapsitaim on lume puuduse tõttu kahjustada saanud, siis loomad seda ei söö, sest see pole värske ja maitsev,“ kommenteerib murekohta Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kommunikatsiooninõunik Elen Kurvits.

Kitsede kesine toiduvalik viib tervisemuredeni

Metskits, kelle toidulaud peaks olema kiudainerikas, ennekõike oksad ja võrsed, võib paksu lumekatte korral jääda paiksemaks põldudele, kus on lihtsama vaevaga võimalik saada toiduks energiarikast põllukultuuri nagu taliraps. Üldiselt selline energiarikas toiduallikas aitab loomadel suuremas mahus talve üle elada, kuid äärmuslikel juhtudel võivad mõned isendid täielikult kalduda rapsitoidule, millest tekivad ka probleemid.

„Söötmiskatsest rapsiga ei ilmnenud mürgistusnähte kitsedel, kes tarbisid 60% ulatuses rapsitaimi, tunnused ilmnesid ainult osadel kitsedel, kes said 100% oma söödasedelist rapsitaimi. Siit võime järeldada, et probleemid ilmnevad pigem isenditega, kes ei oska tasakaalu oma söögisedelis hoida,“ selgitab Eesti Maaülikooli veterinaar Madis Leivits.

„Minnes üle kiudainerikkalt toidult süsivesikuterohkele toidule tekivad häired kitse vatsaseedes, mille puhul muutub vatsa mikrofloora, sh bakterid, mis toodavad toksiine, mis põhjustavad ka närvinähtusid. Kapsalehelised, sh rapsitaimed on kõrge väävlisisaldusega, sisaldavad alkaloide, glükosinolaate ja muid aineid, mis suurtes kogustes tarbides kahjustavad närvisüsteemi tööd ning neis on ka vähe tiamiini, mille tulemuseks on kirjeldatud ebanormaalne käitumine, nägemise kadu, kartmatus, ebaadekvaatsus. Lisaks tuleb arvestada, et ka kitsedel on omad parasiidid ja haigustekitajad, kes saavad organismis oma võimaluse, kui looma on nõrgestatud,“ lisab ta.

Kitsed inimeste hoole all

Eesti Metsloomaühingule on tõenäoliselt rapsimürgituse saanud kitsede kohta teateid tulnud juba üle kolme aasta. Analüütilist kinnitust diagnoosile saadud ei ole, kuid tähelepanekute ja kirjanduse põhjal on just raps kurja juur. Kõik kitsed, kelle kohta on teateid saadud, on leitud rapsipõllult või selle lähedusest.

„Kitse saatus oleneb sellest, kui kaua ta on põllul aega veetnud ja kui palju ta rapsi sisse on söönud. Vahel taastuvad nad paari päevaga, kehvemas seisus loomad kahjuks ka hukkuvad,“ räägib loomadega tegelemise kurvemast poolest Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla.

Esmane soovitus sellise looma abistamiseks on kits põllu pealt ära saada ja juhatada ta kasvõi kasvuhoonesse või puukuuri. Kitsele tuleks pakkuda leiget vett, puhast heina, õunapuu-, paju-, kuuse-, tamme- või kaseoksi, kuid mitte mingil juhul värsket juur- või puuvilja. „Meile tuleb detsembri algusest tänaseni päevas vähemalt kaks teadet sellises seisus kitsest,“ tõdeb Idla.

Kui leiate abi vajava metskitse, tuleks kohe helistada Eesti Metsloomaühingu infotelefonile, loom teedelt eemale või põllult minema suunata ja toimida vastavalt juhistele.

Rapsi mõju inimese tervisele

Õnneks ei mõju rapsõli inimese tervisele nii nagu rapsi söömine kitsedele. Inimene peaks valima, milliseid rasvasid eelistada ning neid mõõdukalt tarbima. Eesti toitumissoovituste kohaselt peaks toidust saadavad rasvad kogu päevasest toidust (näiteks õlist, võist, liha- ja piimatoodetest) saadavast energiast katma täiskasvanute ja üle kaheaastaste laste puhul 25–40%, sealjuures küllastunud rasvhapped kuni 10%, cis-monoküllastumata rasvhapped 10–20%, cis-polüküllastumata rasvhapped 5–10%, sh asendamatud rasvhapped (oomega-3 rasvhapped) vähemalt 1% energiast.

Kitsed kraabivad rapsi lume alt välja, see on talvel kõige kergemini leitav söögipoolis. 

„Rapsiõli sisaldab võrreldes loomsete rasvadega, nt piimarasv, searasv, vähem küllastunud rasvhappeid ja rohkem mono- ja polüküllastumata rasvhappeid. Selleks, et vähendada küllastunud rasvhapete tarbimist ning tõsta küllastumata rasvhapete tarbimist, soovitatakse tarbida väherasvast liha ning vähendatud rasvasisaldusega piimatooteid, kasutada praadimiseks rafineeritud rapsiõli ning lisada salatitesse külmpressitud oliivõli,“ räägib Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumise ja liikumise osakonna projektijuht Änn Jõgi.

Segatoiduline 2000 kcal päevase energiavajadusega inimene võiks kasutada roogade valmistamisel igapäevaselt 4–5 tl õli, võid, võiderasvu ning nädala jooksul 15–20 spl pähkleid, lisaks veidi seemneid. Toitainete parima kättesaadavuse mõttes on oluline varieerida oma toiduvalikus toite toidusoovituste toidugruppide siseselt nii liigiti kui ka tootjate kaupa ja päritolult.

„Ükski toit ei ole tervislik/ebatervislik või kasulik/kahjulik – ebatervislik võib olla inimese toiduvalik, toitumine ja eluviis tervikuna. Sööma peab vastavalt vajadusele, tasakaalustatult, mitmekesiselt ning mõõdukalt võib süüa kõike. Toidusoovituste kohaselt tuleks vähendada troopiliste õlide (kookos- ja palmiõli) ja või tarbimist. Samuti soovitatakse majoneese ja salatikastmeid tarbida võimalikult vähe,“ lisab Jõgi.

Taimekaitsevahendid on rangelt kontrollitud

Taimekaitsetööd on tänapäevase taimekasvatuse osa ning Eestis on taimekaitsetööde tegemine rangelt reglementeeritud. „Turule lubatud taimekaitsevahendid on inimestele, loomadele, keskkonnale ja sh tolmeldajatele kujutatava riski osas põhjalikult hinnatud. Riskihinnang ja kasutamise reeglid kokku loovad olukorra, kus taimekaitsevahendite ja -tööde poolt tekkiv risk inimestele ja keskkonnale on viidud miinimumini,“ selgitab PTA taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Mirjam Potter.

Metskits, kelle toidulaud peaks olema kiudainerikas, võivad talvisel ajal kalduda sööma liigselt rapsitaimi, kuigi peaksid sööma oksi ja võrseid.

Eestis tohib kasutada ainult taimekaitsevahendeid, mis on meil turule lubatud ja kantud taimekaitsevahendite registrisse. Taimekaitsevahendite register on leitav PTA kodulehelt. Kõik taimekaitsevahendid läbivad enne turule lubamist põhjaliku hindamise, mille käigus kontrollitakse põhjalikult selle kasutamisega kaasnevaid võimalikke riske. Hindamise käigus analüüsitakse nende mõju inimese tervisele, mõju teistele organismidele, füüsikalis-keemilisi omadusi, levikut ja käitumist keskkonnas, samuti jääke ja efektiivsust sihtorganismidele.

Kui hindamise tulemusel jõutakse järelduseni, et taimekaitsevahend ei põhjusta lubamatut ohtu inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale, määratakse selle kasutamise täpsed tingimused ning alles siis lubatakse toode müüki. Oluline on etiketil toodud kasutustingimusi ja taimekaitsetöödele kehtivaid nõudeid täpselt järgida.

„Näiteks tolmeldajate kaitseks on kehtestatud nõue, mille kohaselt on keelatud kasutada taimekaitsevahendit alal, millel esineb õitsvaid taimi, sh õitsvat umbrohtu. Riskihinnang ja kasutamise reeglid kokku peavad looma olukorra, kus taimekaitsevahendite ja -tööde poolt tekkiv risk inimestele ja keskkonnale on viidud miinimumini,“ sedastab Potter.

Mida teha, kui leiad abi vajava looma?

• Helista Eesti Metsloomaühingu infotelefonile 5632 2200, tööpäevadel kell 8–20, nädalavahetustel kell 9–20, riigipühadel suletud.
• Võib jätta ka sõnumi ühingu Facebooki lehele või saata e-kirja aadressile info@metsloom.ee.
• Lisa kindlasti juhtumi täpne asukoht ja enda kontakttelefon, võimalusel ka pilt või video loomast.