Riigimetsa majandamise keskusel (RMK) on kavas teostada raie ka Saku lähistel 7,9 hektaril. Kohalike elanike teavitamiseks korraldati piirkonnas 25. juunil kaasamiskoosolek, kuhu kogunes paarkümmend huvilist, kes üle kolmveerand tunni vaidlema ei vaevunud.
Saku alevist kirdesse jääv metsamassiiv on 66 hektarit suur, millest 61 protsenti moodustab küps, 23 protsenti keskealine ja 16 protsenti noor mets. Liigiliselt on puistutest 70 protsenti männikud, 15 protsenti kuusikud ja ülejäänud valdavalt lehtpuuenamusega metsaosad.
RMK teostab seal augustis-septembris lageraiet 6,6 hektaril ja harvendusraiet 1,3 hektaril, millega loodetakse saada 1500 tihumeetrit puitu. Raiele järgneb noorte kuuskede istutamine järgmise aasta kevadel.
Osa metsast kaherindeline
25. juuni õhtul selgitasid raieplaane RMK Lääne-Harju metsaülem Jürgen Kusmin, varumisjuht Sven Soomets ja praaker Allan Juss.
Kusmin lubas algatuseks, et kuigi piirkonna metsast 71 protsenti moodustab valdavalt raieküps majandusmets, siis vääriselupaikades ja spordiradade piirkonnas raieid ei teostata. Saku mets on osaliselt kaherindeline. Ülarinde männid, kuused, kased on üle saja aasta vanad, kuid alarinde kuused ja nulud kolmekümneaastased, istutatud Saku metskonna poolt.
“Plaan on ülarinne ära raiuda, et saaks alarinde puudele valgust juurde. Terminoloogia mõttes me peame kasutama sõna lageraie, aga sisu mõttes me võtame hoopis midagi muud,” rääkis Kusmin.
Harvendusraie langid jäävad Männiku tee äärde. “Harvendusraie tähendab, et me võtame selle metsa hõredamaks, et olemasolevad puud suuremaks kasvades paremini kasvada saaksid,” jätkas Kusmin.
“Tavapärases mõistes lageraie saab tehtud masinraiega ehk siis puud raiub harvester ja kokku veab forvader,” jätkas Soomets, kelle sõnul ülarinde raie puhul kasutatakse siiski saemehi, et mitte kahjustada säilitamiseks mõeldud alarinnet.
Kusmin lubas augustis-septembris raiutud lanke järgmisel aastal uuendada noorte kuuseistikutega. Soomets lisas, et kui nõukogude ajal istutati hektarile 6000 kuuseistikut, siis nüüd kõigest 2000.
Töö käib töö ajal
“Mis nendest puudest saab, mis siin maha võetakse?” tundis huvi Saku vallavolikogu liige Eero Alamaa.
“Kõik, millest vähegi annab, lõigatakse palgiks. Kust enam palki ei saa, sellest saab paberipuu. Mis paberipuuks ka ei kõlba, kas siis mädaniku, vigastuste, kõveruse või millegi muu tõttu, läheb graanuliks,“ vastas Soomets.
Kusmin lubas, et augusti-septembrikuise raie järel peetakse piirkonnas vähemalt kümme aastat vahet. Soomets lisas, et erandjuhul, näiteks tormikahjude või kooreüraski tõttu võib uus raie toimuda ka varem.
Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv tundis huvi, kui kiiresti raiutud metsamaterjal lankidelt minema viiakse.
“Üritame võimalikult kiiresti. Üks hooletu suitsetaja ja siin on seda kahju rohkem kui rubla eest,” vastas Soomets.
Jalgpallitreener Meelis Rooba kartis, et metsatraktorid lõhuvad kohalikud teed ära. Endine Saku volikogu esimees Tanel
Ots avaldas lootust, et mõned kilomeetrid teid saab ehk parandada riigilt omavalitsustele koroonamõjude leevendamiseks mõeldud toetusega.
Kusmin lubas: “Töö käib ikka töö ajal. Ei tule harvester, mis möllab 24 tundi ööpäevas.”
