Endine Kose vallavanem, tänane vallavolikogu juht Merle Pussak on meeste pikas reas esimene naine, kes pälvis maineka Harjumaa iga-aastase Suure Holmeri auhinna.

Omavalitsusjuhi töö pole just meelakkumine – iga päev uued väljakutsed, koosolekud toimuvad sageli õhtuti ja nädalavahetustel, võttes lõivu eraelult. Juhil peab olema toetav perekond, kes võtab enda kanda suurema osa kodusest elust, ning usaldusväärne meeskond tööl, kindlasti aitab ka positiivne ellusuhtumine, ütleb Merle Pussak usutluses Harju Elule.

Miks just teid valiti Suure Holmeri auhinna nominendiks?

Raske öelda. Võib-olla inimeseks olemise pärast? Üks endine kolleeg ütles, et olen õiglane – ise ei oska hinnata. Mulle meeldib kuulata ja aidata inimesi, organiseerida, leida lahendusi.

Holmeri auhinna nimetus on tuletatud Harjumaa omavalitsuste liidu lühendist HOL, millele on lisatud lühend väljendist „me ehitame riiki“. Mida üldse tähendab riigi ehitamine omavalitsuse tasandil?

Et ikka oleks parem elukeskkond ja vallaelanikel teenused tagatud. Oled käepikendus riigile kohapeal ja kohalikele inimestele. Võib olla mängib suuremat osa sotsiaal- ja haridusvaldkond, see on järjest rohkem omavalitsustele pandud kohustus.

Mida peate oma suuremateks saavutusteks, mida olete vallas läbi viinud või millele kaasa aidanud?

Suurimaks saavutuseks pean haldusreformi läbiviimist ja seda, et kaks valimistsüklit olin vallavanem. Õpetajate töötasu tõstab riik, aga lasteaiatöötajate palga maksab omavalitsus. Mul on päris hea meel, et suutsime ühtlustada nende töötasu.

Kose vald panustab suhteliselt suure osa eelarvest kultuuri, vaba aja ja religiooni valdkonnale – tervelt 11% kogu valla eelarvest. Võrdluseks – 65% valla eelarvest kulub haridusele, mis on samuti seotud ka kultuuriga. Paljuski määrab see valla üldist elukeskkonda ja siinseid väärtusi, tegelikult kogu meie piirkonna elukorraldust.

Pean oluliseks üldist heakorda vallas, bussiootepaviljonide rajamist. Seda, et Kose valla üldplaneering sai koostatud. Kui rääkida nö betooni valamisest, siis võib nimetada Kose spordimaja, mille renoveerimine sai 2021. aasta lõpuks valmis. Ka Kose-Uuemõisa-Kose ja Kose-Ravila kergliiklusteede valmimine.

Suurenenud on investeeringud valla teedesse. Tõsi, paneme „vaese mehe asfaldi“ – nn pindamine bituumensideaine ja killustikuga, enne toimub kruuskatte profileerimine ja kallete andmine. See on siiski parem kui kruusatee, tolmuvaba ja parema sõidetavusega.

Vaba aja veetmise võimalused on paranenud. Lasteaedasid renoveerime rühmaruumide kaupa, koolides on erinevatel aegadel klassiruume renoveeritud. Endisesse kutsekooli valmis Kose gümnaasiumi algklasside laiendus ning tugikeskus. Kose tervisekeskuses said perearstid kaasaegsed vastuvõturuumid.

Mis on praegu Kose valla tähtsaimateks investeeringuteks ja väljakutseteks?

Kose valla jäätmejaama projekteerimine, praegu on ajutine jaam, mis asub rendimaal. Uus jäätmejaam saab olema vallale kuuluval maal, et liigiti kogumist paremini arendada.

Kose staadion on projekteeritud ja ootab renoveerimist. Kui paljud staadionid ehitatakse kunstmuruga, siis meil on algusest peale olnud looduslik muru. Vaja on aga, et saaksime murukatte paremaks ja jooksurajad renoveeritud. Siin toimuvad võistlused, mis on olulised ka Harjumaa mõistes.

Praegu toimub Kose uue lasteaia projekteerimine, meil on lasteaiakohtade defitsiit, see on probleem pea kõigis Harjumaa omavalitsustes. Käib ka Oru põhikooli rekonstrueerimine. Samuti Kose gümnaasiumi söökla ja garderoobide laiendus. Päevakeskuse ehitus on hetkel pooleli.

2021. aasta lõpus toimus Kose alevikukeskuse arhitektuurivõistlus, eesmärgiga leida terviklik ruumiline lahendus keskväljakule, jõeäärsele promenaadile ning ühendustele kultuurikeskuse hoone ja bussijaamaga. Hetkel oleme projekteerimise etapis.

Kolu-Oru kergliiklustee hankele eelnevad tööd ja projekteerimine on tehtud koos transpordiametiga. Investeeringu suurus on umbes 1 miljon eurot.

Kui valla eelarves oleks praegu rohkem raha, siis mida tahaksite sellega teha?

Tahaks väärilist töötasu maksta kõigile vallaeelarvest töötasu saavatele inimestele. Uuendada kõik vallale kuuluvad hooned ja rajatised, et ei peaks projekteerima ja ehitama osade kaupa, saaks ühe hoone algusest lõpuni korraga valmis.

Olete sündinud Tõrvas, seal koolis käinud ja hiljem lõpetanud maaülikooli maakorralduse erialal. Kuidas teie tee Kosele viis?

See oli minu jaoks hüpe tundmatusse vette. Kose vallavalitsus otsis 2001. aastal konkursiga maanõunikku. Konkurss oli mitu korda luhtunud, kuulutus oli mulle Eesti Päevalehes mitu korda silma jäänud. Mõtlesin, et Tallinn ei ole päris see koht, kus tahaksin olla, aga Harjumaal kindlasti.

Mõni asi elus kannatab selle töö all, aga kõike tuleb ikka võtta positiivselt, muidu mattud igapäevaprobleemide alla – mulle tuleb raskes olukorras alati mõni nali või laul meelde.

Ühtegi isiklikku sidet mul Kosel tol ajal ei olnud. Kõigepealt elasin koguduse hoones, mille teist korrust nad lühiajaliselt välja üürivad. Hiljem üürisin pinna eraomanikult ja pärast seda olime kolleegiga kutsekooli ühiselamus, kus ka õpetajad elasid. 2004. aastal soetasin endale renoveerimist vajanud elamu Kose alevikku, olen väga rahul.

Tunnustusauhinna Suur Holmer nominentideks olid lisaks teile Keila linnapea (alates 2012) Enno Fels ja Loksa linnavolikogu esimees (1993–2000 ja alates 2006) Rein Heina. Ilmselt teate Suure Holmeri varasemaid laureaate. Kas olete sattunud väärikasse seltskonda?

Mul on uhke tunne selliste meestega ja pikaaegsete juhtidega ühes reas olla. Mõlemat mullust nominenti tean, nad on mõlemad väärikad kandidaadid, ja loodan, et ka järgmised laureaadid.

Naisjuhte on vähem kui mehi, ja kui Kosel alustasin, olin ainus naissoost vallavanem Harjumaal. Igal juhil peab olema toetav perekond, kes võtab enda kanda suurema osa kodusest elust, ning usaldusväärne meeskond tööl. Koosolekud toimuvad tihti õhtuti ja nädalavahetuseti, sest inimesed, kes ühiskonda panustavad, teevad päeval oma igapäevatööd.

Mõni asi elus kannatab selle töö all, aga kõike tuleb ikka võtta positiivselt, muidu mattud igapäevaprobleemide alla – mulle tuleb raskes olukorras alati mõni nali või laul meelde. Eks see töö peab meeldima ka, vastu tahtmist ei saa ühtki asja teha.

Kas teil paljudest tegemistest ka pere ja hobide jaoks aega üle jääb?

Mul on väike perekond, elukaaslane ja 15-aastane poeg, kes on väga aktiivne ja iseseisev. Ta on alates 1. klassist tantsinud rahvatantsurühmas ja alates 2022. aasta sügisest käib Tallinnas suusatrennis, peame vaid ta autojuhid olema.

Mu kirg on erinevad üritused, kõik kultuuriüritused. Kasutan ära päris palju Kose enda võimalusi. Ja lisaks veel kevadest sügiseni aiandus ja meie koduaed, mulle väga meeldivad lilled. Meeldib reisida, olen linnaturist nii Euroopas kui ka Eestis. Mulle meeldib arhitektuur ja avalik ruum, meeldib ka lihtsalt inimeste kulgemist jälgida.

Suure Holmeri laureaadid

• 2012 Leemet Vaikmaa, Padise vallavanem
• 2012 Vello Jõgisoo, Kose vallavanem
• 2013 Enn Karu, Kernu vallavanem
• 2014 Andres Laisk, Saue vallavanem
• 2016 Aleksei Šatov, Keila vallavolikogu esimees
• 2017 Taavi Aas, Tallinna linnapea
• 2018 Mart Võrklaev, Rae vallavanem
• 2019 Värner Lootsmann, Loksa linnapea
• 2020 Urmas Kirtsi, Kuusalu vallavanem (endine)
• 2021 Andres Sepp, Raasiku vallavanem
• 2022 Merle Pussak, Kose vallavolikogu esimees

Merle Pussak

• Sündinud 1975. aastal Tõrvas. Lõpetas Tõrva keskkooli ja 2000. aastal Eesti maaülikooli maakorralduse erialal.
• On Kosega seotud 2001. aastast, mil ta asus Kose vallavalitsusse maanõuniku ametikohale. 2003. aastal nimetati ta abivallavanem-maanõuniku ametikohale.
• 2013. aastal valis Kose vallavolikogu ta Kose vallavanemaks, 2021. aasta kohalike valimiste järel sai Pussakust Kose vallavolikogu esimees.
• On Ida-Harju koostöökoja juhatuse liige selle asutamisest 2008. aastal kuni tänase päevani, viimastel aastatel on ta olnud juhatuse esimees.

Mis on Suur ja Väike Holmer?

Holmer on skulptor Aivar Simsoni pronksskulptuur, mida antakse välja iga aastal kahes kategoorias.

Üks Suur Holmer antakse omavalitsuse volikogu esimehele, linnapeale või vallavanemale, või Harjumaa omavalitsuste liidu (HOL) juhtkonna liikmele.

Kaks väikest Holmerit antakse omavalitsuse volikogu liikmele, linna- ja vallavalitsuse, või HOLi töötajale teenete eest omavalitsuses või koostöö arendamisel. Holmerite väljaandmise eesmärk on omavalitsustes ja omavalitsustega koostööd tegevate isikute märkamine. Auhinna konkursi žüriiks on HOLi juhatus.