Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses avati pidulikult läinud aasta 1. septembril Tabasalu Ühisgümnaasiumi filiaal, kus käesoleval õppeaastal toimub õppetöö III kooliastmes 7. ja 8. klassi õpilastele. Valdavalt tulid õpilased suuremast naaberkülast, Murastest.

Koolipinki istus sel päeval 85 õpilast, õpetama asus neid 16 õpetajat. Koolihoonet, piirivalvuritele Euroopa Liidu rahade eest ehitatud õppe- ja spordikeskust pidasid paljud asjatundjad parimate võimalustega koolihooneks Eestis, mis asus lisaks veel looduslikult unikaalses kohas, Muraste looduskaitseala serval. Ülejärgmiseks õppeaastaks ootavad õpetajad ja koolipidaja, Harku vallavalitsus, Merikülla õppima juba 200 last.

Kui aga üldse keegi tuleb…

Sest ainulaadne koolihoone võib järgmiseks sügiseks olla suletud. Sest 24 õpilast on kaevanud koolipidaja ehk vallavalitsuse kohtusse.

Põhjus – koolitee ei ole piisavalt ohutu. Nüüd tuleks hagi läbinud kaks kohturingi ja ka ringkonnakohtus võitjaks jäänud koolihoone sulgeda: kohus otsustas tühistada Meriküla õppekeskuses kolmanda kooliastme avamise. Kohus leidis, et vald pidanuks oma otsust paremini põhjendama, pidades silmas Tilgu tee ohutuse küsimust.

Kommenteerib Harku valda kohtus esindanud advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Villy Lopman: “Tegemist on erandlikult keerulise õigusliku olukorra ja vaidlusega. Üheselt selgeid fakte ja seisukohti põhimõtteliselt polegi. Näiteks on vald küll kooli pidaja, kuid riik kui kooli juurde viiva tee omanik on kohustatud tagama ohutuse ja ka selguse tema omandisse kuuluva tee kasutamise küsimustes.”

Trepile keevitati ette värav ja ehitati nii ülemises kui alumises otsas ümber veel võrkaed.

Nüüd on pea kolmeveerand kooliaastast läbi, talv näidanud kõiki oma hambaid – piserdanud mereäärsele kitsale teele jäävihma ja keerutanud seal siis lumiseid tormiiile. Kuidas hindavad tee olukorda need, kes peavad seal turvalisuse tagama?

“Käesolev talv on tõesti olnud ekstreemsem kui eelnevad. Nii Transpordiamet (endine Maanteeamet – toim.) kui ka piirkonna teehooldaja, AS Eesti Teed, Tilgu tee selleaastase talihoolde osas midagi eristuvat välja tuua ei oska võrreldes teiste Transpordiameti hallatavate riigiteedega. Ka ei ole sellel talvel riigiinfo telefonile 1247 Tilgu tee sõidetavuse osas pretensioone esitatud,” kinnitas Transpordiameti teehoiu juhtivinsener Margus Magus.

“Meil ei ole antud teelõiguga märkimisväärseid probleeme olnud. Halva ilma korral on teeolud ühtviisi keerulised igal pool, sellele vaatamata pole liiklusohtlikke olukordi antud lõigul esinenud,” kõneles Tilgu teel koolitransporti tegeva Go Busi Harju piirkonna juhataja Anne Lepp.

Ka Meriküla kauaaegne elanik Mairold Vaik ei tea, et sel viimasel ajal kurikuulsaks saanud teel mingigi õnnetus oleks juhtunud. “2007. aastal sõitis üks kursante vedanud buss lumme kinni, peale seda on teed oluliselt laiendatud,” meenutab Mairold Vaik.

Muidugi pole kõik need sõnad öeldud kohtukulli ees, vaid Harju Elu ajakirjaniku küsimustele vastates. Nii et hetkeseisuga – kui kolmandale kohturingile Riigikohtusse ei minda – peab koolipidaja kooli tegevuse Merikülas uuesti otsustama.

Kärbsepiitsaga armastust ei tapa

Muraste küla pangapealselt ehitati keerdtrepp all rannikule, Merikülla, 2003. aastal. Aga ligi 20 aastat ja 10 000 jalapaari, mis siit aastas üles-alla kõndis, on oma töö teinud.

Läinud augustis otsustas vallavalitsus Tehnilise Järelvalveameti nõudel paikkonnale armsaks saanud ajaloolise metallkonstruktsioonidega trepi sulgeda.

Trepile keevitati ette värav ja ehitati nii ülemises kui alumises otsas ümber veel võrkaed. Aga ega armastust kärbsepiitsaga tapa – selle kandi inimesed, eriti noorem rahvas, kasutab treppi ikka edasi. Alumisele võrkaiale kinnitati redel – nii sai üle ronida.

Teada on kohalikke noori, kes seda teed ikka käivad. Nii et kärbsepiitsaga ikka armastust ei tapa.

Viimane õlekõrs

Harku vallavalitsus ei taha piirduda üksnes trepi sulgemisega vaid – vastupidi! –, selle rekonstrueerimise ja taasavamisega. Ja veelgi enam: kavas on rajada lisaks veel lift.

“Meriküla ja Muraste klindi ülemise ning alumise osa merele avamine, vaateplatvormi ja allapääsu rekonstrueerimine koos lifti paigaldamise ning jalgrattaparkla rajamisega on piirkondlik investeering, mis ühtlasi toetab ka Meriküla spordi- ja õppekeskusele ligipääsetavust. Ehk et Meriküla keskuses õppega alustamine ja valla arengukavas kokkulepitud piirkondlikud arendusprojektid toetavad üksteist,” kinnitab vallavanem Erik Sandla.

Trepi taastamine koos lifti juurdeehitusega on vallavalitsusele jistkui viimaseks õlekõrreks, mis võib Meriküla kooliprojekti päästa. Kui seda õlekõrt ainult Keskkonnaamet pooleks ei murra… Tähendab ju loa andmine liftiehituseks Muraste kaitseala kaitse-eeskirjade muutmist. Igal juhul saatis Harju Elu Keskkonnaametile küsimuse: “Milline on Keskkonnaameti kui Muraste looduskaitseala valdaja seisukoht?”

“Keskkonnaameti ülesanne oli eelkõige kaaluda, kas uue rajatise püstitamine Meriküla tee kinnistule mõjub kaitseala väärtustele negatiivselt/…/ Keskkonnaamet lähtus oma hinnangu andmisel Harku Vallavalitsuse poolt koostatud projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangust. Eelhinnang koostati projektile, mille alusel ei ole uue rajatise püstitamisel olulist negatiivset mõju kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud pangaastangule ja pangametsale. Seega on Keskkonnaameti arvates kaitse-eeskirja muutmine võimalik.”

Nendest sõnadest võib selgelt välja lugeda: projektiga ollakse Keskkonnaametis päri.

Ka ringkonnakohtu otsuse kohaselt piisab kooliprojekti päästmiseks ka koolibiussidest, kui Tilgu tee on piisavalt ohutu ja bussisõit korraldatud. Kuid selge on see, et uue trepi ja lifti rajamisega paraneb laste koolitee oluliselt.

Ka käilakuju kahtleb!

Ometigi on hakatud planeeritavat rajatist Meriküla kooli vastaste poolt siduma koolile ligipääsu võimaluste parendamisega ja sellele vastu töötama. Vastu töötavad needsamad inimesed, kes kooligi vastu on ja kohtuprotsessi algatasid. Aga ka mitte üheselt.

“Kindlasti on oluline Meriküla ja Muraste vaheline mõistlik ühendus. Meriküla inimesed vajavad seda ligipääsu./…/ Kui Merikülas peetakse kooli, siis ka sellele on täiendav ligipääs vajalik. Samas usun, et see kooli pidamine seal saab olema üsna ajutise iseloomuga. Kuna oma lapsi sinna viia ei soovita, siis vägisi ühte kooli pikaajaliselt pidada on raske. Kooli vaatest oleks loomulikult natuke parem, kui see ligipääs võimaldaks ka mugavalt jalgrattaga liikumist, aga arvestades olukorra ajutisust, siis ei ole see kõige tähtsam,” arvab Mart Eensalu – mees, kes on Meriküla õppehoone vastaste käilakujuks.

“Kohalikud elanikud on saatnud Keskkonnaametile väljatöötamise kavatsuse kohta palju kirju. Uue rajatise püstitamise suhtes on nii pooldajaid kui ka vastaseid.

Samas ei ole kohalike elanike kirjades väljendatud mured seotud mitte niivõrd kaitseala väärtustega, vaid pigem tuntakse muret hea elukeskkonna säilimise pärast väljaspool kaitseala. Kohalikud elanikud on väljendanud muret, et kavandatava rajatise juures puudub sõidukite parkimiseks taristu, prügireostus suureneb, vaateplatvormi juures puudub tualett, suureneb turistide autode ja müra tekitavate mootorratturite vool läbi elurajooni,” kirjutasid toimetusele Keskkonnaameti kolm spetsialisti, kes selle küsimusega tegelevad – Imbi Mets, Riina Kotter ja Maret Vildak.

“Vallaga vaidlemise algusfaasis võis lapsevanemaid tõesti siiralt kurvastada see, et nende lapsed peavad klassi vahetudes ka koolimaja vahetama – lihtsam olnuks ju, kui oleks Muraste koolile juurdeehitus tehtud! – aga mingist hetkest on see muutunud justkui pimedaks vihaks – ei valita meetodeid, kuidas takistada Meriküla koolihoone kasutuselevõttu,” arvab Meriküla mees Mairold Vaik Muraste uuest, niinimetatud Kolmiktee survegrupist, kes igasugustele arengutele Meriküla-Muraste ühendustee rajamisel vastu seisab. Tema sõnul on on Kolmiku tee survegrupis samad isikud, kes on Muraste kooli hoolekogus ja samas seltskonnas, kes on valla kohtusse kaevanud, nõudes Meriküla kooli sulgemist.

Finaal läheneb

Mõnikümmend aastat tagasi, mil ainult lõikav meretuul Muraste tühjadel väljadel ulus, reklaamisid kinnisvaraarendajad seda paika kui kohta, kuhu saab rajada “miljonilise merevaatega” kodu. Nii meenutab möödanikku Mairold Vaik.

Nüüd on unistuste kodu paljudel olemas. Ja lapsed vajavad koolitamist. Kas peab aga olemasolevale koolile tulema juurdeehitus või saab saata Murastest lapsi kooli ka klindialusesse Merikülla?

Et mitte jääda üldsõnaliseks, otsustas ajakirjanik ära mõõta, kui pikk on tee Muraste külast Meriküla koolini. Tulemus: autospidomeetri näit kinnikeevitatud trepi alumisest otsast Meriküla koolihoone õue on 650 meetrit. Muraste küla kaugeimast punktist, Konsumi kauplusest mööda Kolmiku teed trepi ülemise otsani on 1400. Nii et kokku ca 2 kilomeetrit. Et aga enamik lapsi ei ela mitte küla äärmises servas, vaid rohkem keskel, võib öelda, et keskmise 7. klassi õpilase tee Muraste külast Meriküla koolimajja on 1,2 kilomeetrit – paras jalutuskäik hommikuse une peletamiseks.

“Mulle jääb arusaamatuks ühe osa Muraste küla elanike silmakirjalikkus trepi vastu sõdimisel. Seesama inimgrupp nõudis Tilgu tee laiendamist, mis võinuks toimuda vaid looduskaitseala arvelt. Sama inimgrupp on olnud vagusi, kui naabrid on looduskaitsealalt merevaadete avamiseks puid maha võtnud,” ütleb Mairold Vaik. “Nüüd kardetakse turistide horde, kes nende ilusa küla ära reostavad!”

Tegelikult on ka sellele lahendus – kohaliku elu küsimusi lahendab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel Harku Vallavalitsus. Nii et ka võõraste seltskondade ja turismibusside sõitu Muraste külla Kolmiku teele klindi serval saab blokeerida, suunates turistid kümmekond kilomeetrit edasi olevale Türisalu pangale.

“Kui keskkonnaminister menetluse algatab, koostab Keskkonnaamet kaitse-eeskirja muutmise määruse eelnõu, mis pannakse avalikule väljapanekule ja millele huvigrupid saavad uuesti oma seisukohad esitada,” kinnitab Keskkonnaamet.

Nii et nüüd sõltub ikkagi Muraste küla inimestest endist, kas nad tahavad, et nende miljonivaatele lisanduks laste ohutu ja mugav – trepilt alla astudes astuvad lapsed selleks juba rajatud kergliiklusteele – koolitee, neil endil oleksid aga head ajaveetmisvõimalused spordikompleksis või mererannal. Või on meeleolukam harrastada edasi ärapanemisvõistlust?

Ärapanemisvõistlus on jõudmas finaali. Ehk Riigikohtusse.