Mart Helme oli see, kes avastas tavariigi sees salaja eksisteeriva süvariigi. Ajakirjanduses on üritatud mõistet küll naeruvääristada, kujutades süvariigist rääkijaid vandenõuteoreetikutena, kuid kas see on aga nii? Ehk eksisteerib süvariik reaalselt meie keskel?

Muraste küla pangapealselt ehitati keerdtrepp alla rannikule Merikülla 2002. aastal, seda nii Muraste veepuhastusjaama teenindamiseks kui ka huvilistele pääsuks pankrannikult mereranda.

Aastad on oma töö teinud ja mitte ainult trepiga. Muraste küla on vahepeal kasvanud suurest ehitusplatsist asumiks, kus elab mitu tuhat inimest; pangaaluses Merikülas avati aga 2020. aasta sügisel endises piirivalve õppekeskuses kool, kus toimub õppetöö Tabasalu ühisgümnaasiumi kolmanda kooliastme õpilastele, keda on ligi 130. Esmajoones on need Muraste küla enda noored. Järelikult oleks vaja ka otseteed ehk treppi Muraste ja Meriküla vahele just Muraste õppurite jaoks.

Paraku pidi Harku vald 2020. aasta augustis paralleelselt Meriküla kooli avamisega sulgema tehnilise järelevalve ameti nõudel trepi, sest aastad olid oma töö teinud. Otsetee puudumine Murastest Merikülla ehk kooli andis Harku valla 24 lapsevanemale põhjuse hakata Harku vallavalitsusega otsetee puudumise pärast kohut käima. Kohtuvaidlus lapsevanemate ja vallavalitsuse vahel läbis kolm kohtuastet ja otseselt ei võitnud kohtuvaidlust keegi: õppetöö Meriküla koolihoones jätkub, vallavalitsust kohustati kohtuotsusega koolikorraldus volikogu poolt veel läbi vaatama.

Samas on Harku vallavalitsus teinud kõik, et taastada lühim ühendustee kahe küla vahel. „Meriküla ja Muraste klindi ülemise ning alumise osa merele avamine, vaateplatvormi ja allapääsu rekonstrueerimine koos lifti paigaldamise ning jalgrattaparkla rajamisega on piirkondlik investeering, mis ühtlasi toetab ka Meriküla spordi- ja õppekeskusele ligipääsetavust,“ kinnitab taas Harku vallavanemaks saanud Erik Sandla.

Sekkub süvariik

Mis moel süvariik toimib? Täpselt ei tea seda keegi, isegi Mart Helme pole täpset tegutsemismudelit kirjeldanud. Nüüd on aga seegi teada.

Samal ajal, mil vallavalitsus otsis rajatise projekteerijat ja valmistus ehitushanke korraldamiseks, laekus keskkonnaametisse ja keskkonnainspektsiooni valla elaniku Martin Laheki kaebus (1. juuli 2020), milles kodanik Lahek kirjutab, et tegemist ei ole ehitise rekonstrueerimisega, vaid vana ehitise lammutamise ja uue püstitamisega. Uue ehitise püstitamine ei ole aga Muraste looduskaitsealal lubatud. „Harku vallavalitsuse enda korraldatud arhitektuurikonkursil sõnastatud rajatise püstitamise eesmärgiks on avada Muraste looduskaitseala pankrannik valda külastavatele turistidele,“ seisab kirjas.

Nii ei kurda enam Muraste elanikud, et lapsed ei saa otseteed kooli, vaid on hoopis hirmul paikkonda tulvavate turistide pärast. Paraku selgus selle kirja autori selgitamisel, et kirjutaja ei olnud mitte üldsusele vähe tuntud Muraste küla elanik Martin Lahek, vaid üldsusele hästi tuntud riigiametnik, praegune rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks. Fakt on see, et Merike Saksa arvutist on see kiri alguse saanud, jäljed arvutis viitavad tema autorlusele. Ja fakt on see, et tal on selles loos ka isiklik huvi.

Harju Elu toimetus saatis päringu ka Merike Saksale endale. Vastus on siin: „Tänan Teid täpsustava küsimise eest. Olen enne rahandusministeeriumi kantsleri ametikohale asumist aidanud koostada kogukonnapoolseid kirju, mis juhivad tähelepanu õigusaktide eiramisele Harku vallavalitsuses. Alates kantsleri ametikohale asumisest olen end taandanud selle teemaga tegelemisest, vältimaks võimalikku huvide konflikti. Merike Saks.“

Loomulikult on ka kõrgel kohal oleval kantsleril oma isiklik elu ja õigus seda kaitsta.

Ikka rahumeelselt

„Kuigi vallavalitsuse tegevuse kohta oli läinud erinevatesse riigiametitesse – sealhulgas ka keskkonnaametisse ja keskkonnainspektsiooni – kaebekiri, tahtsime ikkagi kõigi osapooltega sõbralikult kokkuleppele jõuda,“ meenutab Erik Sandla sündmuste käiku. Sellepärast helistaski Sandla Saksale, uurides, mis talle Muraste küla elanikuna muret teeb. Kuulnud, et Merike Saksa ja tema naabreid hirmutab merevaadet ihalevate turistide tulv, otsustas vallavalitsus kooskõlastatult transpordiametiga paigaldada platvormi juurde suunduvale tänavale liiklust piirava märgi – kaheksa tonni ja enam kaaluvatel transpordivahenditel sissesõit vaid vallavalitsuse loal.

Selle peale sai Harku vallavanem ka rahandusministeeriumi kantslerilt väga sõbraliku kirja.

„See kiri pani ka meid vallavalitsuses uskuma, et Muraste inimesed eesotsas Merike Saksaga tahavad koostööd teha, on huvitatud, et laste koolitee saaks lühem, et lapsevankritega jalutajad pääseksid Murastest Merikülla, mereranda jalutama… Et tõenäoliselt tõuseks neis kahes külas ka kinnisvara väärtus,“ mõtiskleb Erik Sandla. Sest samas said vallavalitsus ja Keskkonnaamet kirja 60 Muraste piirkonna elanikult, kes toetasid lifti ja trepi ehitamist.

Ka süvariigi ametnikud õpivad

Koostöö asemel jõudis Harku vallavalitsusse 133 allkirjaga petitsioon, milles ühemõtteliselt oldi trepi rekonstrueerimise ja lifti rajamise vastu.

„Sellele petitsioonile olid allkirja andnud inimesed, kellel pole ei valla ega piirkonnaga mingit seost. Kirja uurides selgus, et paljud allkirjastajad elavad Õismäel,“ kõneleb vallavanem Erik Sandla. Järelikult oli petitsiooni kirjutamine ja allkirjade kogumine kellegi korraldatud.

Millisest arvutist lähtus aga petitsiooni algtekst, enam tuvastada pole võimalik – ka süvariigi ametnikud õpivad.

„Peale seda, kui tuvastasime esimese kaebekirja tegeliku autori, rahandusministeeriumist enam tavaviisil valda kirju ei saadeta,“ öeldakse vallamajast. Aga selge seos on sellel kirjal ka rahandusministeeriumiga olemas. Sest varsti pärast petitsiooni tuli rahandusministeeriumist vallavalitsusse alljärgnev kiri.

„Muraste ja Meriküla elanikud esitasid avaliku pöördumise vabariigi valitsusele, keskkonnaministeeriumile ja Harku vallavalitsusele, milles juhivad tähelepanu mitmetele otsestele ja kaudsetele ohtudele /…/“

Alla on sellele kirjale kirjutanud rahandusministeeriumi asekantsler Kaia Sarnet, Merike Saksa otsene alluv. Selge, et ka kõrged riigiametnikud – nagu kõik teised kodanikud – tohivad oma õiguste eest seista. Aga kas ka oma alluvate abiga?

Nii et rahandusministeeriumi kõrged ametnikud tegelevad ajal, mil käimas on riigieelarve koostamine ja riigikontrolör heidab ministeeriumile ette jämedate vigade olemasolu riigieelarves, hoopis ühe keerdtrepi ja vaateplatvormi ehitamise küsimusega. Kuigi riigieelarvest pole sellele ehitusele küsitud sentigi.

Lift seitse meetrit eemale vanast trepist

Vaatamata rahandusministeeriumi ametnike püüetele kooskõlastas keskkonnaamet tingimuslikult kavandatud lifti ehitusloa eelnõu 5. märtsil 2021. Kooskõlastust aluseks võttes väljastas Harku vallavalitsus ehitusloa. Et aga ehitada saaks, algatas keskkonnaminister oma käskkirjaga Muraste looduskaitseala kaitsekorra muutmise (13. mail 2021) eelnõu, mis oli avalikustamisel 14.–30. juunini 2021. 5. augustil 2021 toimus kaitse-eeskirja muutmise eelnõu avalik arutelu. Harju Elule pole teada, et mõni rahandusministeeriumi ametnik oleks selle arutelu vastu erilist huvi üles näidanud.

Vaade tulevikku. Trepp koos liftiga, mis võimaldaks kahe küla vahel liigelda ka jalgratta ja lapsekäruga, on mitme inimese vastuseisu tõttu jäänud esialgu vaid eskiisiks. 

Küll aga kaebasid 14. juunil kaheksa vallakodanikku Harku vallavalitsuse kohtusse ehitusloa väljastamise eest. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse valla vaidlustatud otsuse peatamiseks. Samas, vaatamata kohtuvaidlusele saatis keskkonnaamet 31. augustil 2021 kaitse-eeskirja muutmise eelnõu dokumendid keskkonnaministeeriumisse, kes saatis eelnõu ministeeriumide vahelisele kooskõlastusringile.

„Olemasolevad torustiktorn ja keerdtrepp paiknevad alal, kus on inventeeritud Muraste looduskaitseala. Uus trepp ja lift on mõeldud rajada olemasolevast seitse meetrit eemale rohumaale, kus puudub esmatähtis elupaigatüüp ja metsaala,“ põhjendas keskkonnaameti vastavat otsust juhtivspetsialist Maret Vildak.

Keskkonnaameti tegevuse põhjal võib järeldada, et süvariik Eestis pole ikkagi põhjatult sügav, rahandusministeeriumist pole kombitsaid veel väga kaugele suudetud ajada. Iga ministeerium ja ametkond tegutseb ikkagi oma pädevuse piires.

Lõpliku otsuse Muraste looduskaitseala kaitsekorra muutmise kohta teeb vabariigi valitsus.

Kommentaar, Priit Kotkas, lapsevanem

Lugesin septembris Muraste kooli ees seisvad jalgrattad kokku – neid oli seal üle 200. See tähendab, et ligi 70% lastest käib kooli rattaga. Meriküla kooli ees seisvad rattad saab ühe käe näppudel kokku arvata. Kas seal käivad mõned teistsugused lapsed? Täpselt samad lapsed, ainult neil puudub jalgrattaga kooliskäimise võimalus. Juba selle pärast on vaja trepile lisaks lift ehitada. See on tänapäevane, tulevikku vaatav lahendus.

Küsimus: miks pole kooli hoolekogu võtnud seisukohta Muraste trepi suhtes, on ju seda treppi ennekõike vaja Muraste kooli õpilastele? Mart Eensalu, Harku valla volikogu liige ja Muraste kooli hoolekogu eestseisja

Muraste kooli hoolekogu ei ole olnud osaline Meriküla ja Muraste vahelise ühendustee katkestamises ega saa ka seda taastada. Küll olen kodanikuna korduvalt soovitanud, et ühendustee taastamiseks tuleks renoveerida olemasolev trepp. See on lahendus, mis on kõigile osapooltele aktsepteeritav. Loomulikult on vaja seista ka piiratud liikumisvõimega inimeste eest, aga see lift seal ei ole nende esmavajadus, vallas on enne palju teisi kohti, mis vajaksid ligipääsu parandamist, alates kasvõi vallavanema kabinetist. Täna tuleks kodanikega kohtus vaidlemise asemel leida üheskoos kõigile osapooltele aktsepteeritav ühendusviis ning see on kiirelt teostatav olemasoleva trepi renoveerimine.