“Sõnadega ei saa alati asju edasi anda. Käsitöö on nagu muusika, mida ei saa teha viha, vaid armastusega. Oluline pole salli pikkus, vaid millised mõtted kudumise juures tekivad. Sallivus ei saa kunagi valmis.”
Nii kirjeldab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kose Püha Nikolause koguduse esimees Andres Õis Sallivuse Salli. Salli idee sai alguse Kose kihelkonnapäevade ettevalmistamisest. “Otsustasime kihelkonnapäevadel avada kudumistöö õpitoa. Sellest kasvas idee alustada kihelkonnasalli kudumist, kuid nii, et sall oleks vahend, mitte eesmärk,” pajatab Õis. “Mõtlesime, millest Eesti vabariigis puudus on, ja jõudsime järeldusele, et sallivust, armastust ja hoolivust võiks alati rohkem olla,” sõnab ta.
Kahest otsast
Salli eesmärk on EV 100 projekti raames kinkida Eesti vabariigile rohkem sallivust. “Tolerantsust aktsepteerida harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, kombed, tavasid ehk teisi kultuure enda kõrval, seadmata sealjuures löögi alla eestlastele omaseid väärtushinnanguid,” selgitab Õis. “Salli kududes mõtestatakse sallivus lahti. Materialiseeruvad soojus, pehmus, värvid, siirus ja hoolivus. Kudumine on osa meie pärimusest, meie kultuurist, esivanemate oskusest ja tarkusest. Hoides elus ja au sees oma pärimust, suudame kindlamalt vastu seista ka üleilmastumise ilmingutele,” sõnab Õis.
Salli kootakse kahest otsast korraga, sest ühiskonnas peab olema dialoog – salli kududes istutakse vastamisi või kõrvuti. “Aetakse ühte asja, kuid see ei tähenda, et kõiges peab ühel arvamusel olema,” räägib Õis ja toonitab, et oluliseks peab saama, kuidas asja aetakse, mitte niivõrd, mida aetakse. Salli kududes tunnistab inimene, et ta on salliv, kannatlik, leebe ja armastav, mis ei tähenda, et ta peab alati kõiges ja kõikidega ühte meelt olema.
Oodatakse ideid
Salli kudumist alustati tänavu 17. augustil Kose kirikumõisas. Esialgu kavandati salli kudumist ainult Kose kihelkonna kultuuriüritustel, kuid huvi korral ollakse valmis kihelkonnapiire ületama. Praeguseks on salli kootud väljaspool kihelkonda Tallinnas, üritusel Sõbralik Eesti. Sall, mille pikkus on praegu 4,3 meetrit ning mida on kudunud üle saja inimese, peaks valmima 24. veebruariks 2018. Mis sallist valmides saab? “Hetkel kogume ideid ja pole otsust lukku pannud,” kommenteerib Õis ja kutsub kõiki üles lennukaid ideid jagama.
“Nii nagu naised võivad juhtida riiki ja erakondasid või olla kirikuõpetajad, võivad mehed olla muhedad kudujad. Sallivuse kudumine peab olema nagu memme musi, mida igaüks igatseb,” lisab koguduse esimees Õis.
