Igaühel meist on oma lemmikroog ja -jook. Olgu tegu jaanipäeva, jõu-lude või päris argi-päevaga. Seekord räägime maitse-test, mida eelis-tavad meie toime-tuse inimesed.
Valikuid on palju – suvi saab raske olema
Olen suur gelato fänn ja minu suureks rõõmuks on Tallinna vanalinnas selline võrratu väike kohvik nagu Gelato Ladies, kust saab supermaitsvat ja kvaliteetset gelato’t. Kuigi jäätise on valmistanud eesti tüdrukud, ei jää see alla isegi Palermos pakutavale. Minu lemmikuteks on metspähkli, pistaatsia ja pavlova gelato’d.
Balti jaama turul pakub Eugenio häid Itaalia gelato’sid, ostan neid liitrikaupa koju. Eesti tootjatelt on minu konkurentsituks lemmikuks LaMuu mustika-kardemoni, soolakaramelli ning rabarberi jäätised. Suurematelt tootjatelt eelistan Premia jäätiseid, eriti just rammusaid – õnneks on nemadki lõpuks pähklijäätist valmistama asunud. Pirita rannas jalutades ei suuda ma mööduda ühe armsa eesti paari Premia putkast, see on nagu Pavlovi refleks, mis ei kao ka talvel. Sealt ostan kaks palli Premia vaniljejäätist vahvliga.
Õllesõber ma ei ole, aga vahel meeldib mulle Karksi Must Munk – suudan nautides rüübata isegi paar lonksu, siis on isu täis. / Astrid Vaiksaar, HÜM-i personalijuht
Suve lemmikuks uus Saku jääõlu
Minu selle suve lemmik on Saku uus jääõlu, õuna- ja mündisegune Saku On Ice, mis oma maitseküllasusega on kerge ja värskendav. Õun annab uuele joogile tuntava aroomi ja mahlasuse, münt värskuse. Koos sõpradega on jääõlu soojal jaaniõhtul ideaalne kaaslane.
Ka olen ma suur jäätisesõber. Magusat ei saa küll lõputult süüa, aga vahel mõne Premia Vana Toomase plombiiri šokolaadis luban endale ikka. See on jäätis, mida glasuurib tõeline šokolaad ja kus plombiir sulab mõnusalt šokolaadisesse kaussi. See jäätis meenutab mulle lapsepõlve, päikest ja ema ning on terve elu olnud minu kõige suurem lemmik. Olen talle truuks jäänud. / Anne Paluviir, müügiosakonna juhataja
Minu selle suve lemmikuks on Saku uus siider
Saku õlletehasel on õnnestunud uues joogis hästi ühendada värskus ja kargus alkoholiga. Just nii iseloomustaksin Saku uut siidrit Saku Antvärk Karge Õunaga. Valminud õuntest valmistatud pruul annab oma alkoholisisaldusega mahlase maitsepuhangu igale nautlejale, vähemalt mulle. Julgen soovitada! Ja ikka külmalt.
Minu lemmikjäätis on Balbiino plombiir Vanilla Ninja, mis on mõnusalt pakitud šokolaadi, väga maitseb ka Magnumi pulgajäätis, kus sees mõnusad krõmpsud pähklitükid. / Margit Kirjutus, müügijuht
Pere lemmik on Vanamehe jäätis
Meie pere vaieldamatu lemmik on Vanamehe jäätis. See on müügilolevatest kõige tasakaalukama soolakaramelli maitsega, üldjuhul on kõik teised soolakaramelli nime kandvad tooted ikka pigem magusamapoolsed, sool on neis vaid aimatav. Sellel on kõik maitsed paigas, kuigi võiks näiteks olla ka mingi vedel soolakaramelli sisu lisaks.
Jookidest tarbib meie pere jaaniõhtul ja muul ajal Värska vett. Ilma maitsestamata! On üks hea värskendav jook, mis ka kehas olevaid mineraale taastab. / Merit Põld, ajakirjanik
Ikka lambakoot Islandi moodi
Islandi kauaaegse giidina tuleb mulle kohe meelde selle saareriigi eripära. Kõhklemata võin öelda, et parimaid kala- ja lambaroogi olen söönud just seal. Lammas ja kala on sealse köögi alustalad. Eriti kiitmisväärt on lambaliha – ei mingit kasukamaitset, sest lihaks tehakse lambatalled, kes söövad mägedes vabalt ringi jalutades puhast n-ö ökotoitu. Taldrikul püstiasendis trooniv lambakoot kartulipüreega viib samuti keele alla. Kalatoitudest tõstaks esile plokkfiskur’i – see on pajaroog, kus on segamini valge kala, tavaliselt tursk; kartul, sibul, muna ja selle peal juustune kate.
Saareriigi kõige erilisemaks roaks on mädandatud grööni hai. Keegi ei tea, kuidas muidu mürgise hailiha töötlemisprotsess avastati – ehk mattis keegi kogemata hai liiva sisse ja urineeris selle peale? Hai lihas hakkavad teatud tingimustel tööle laktobakterid, mis mürgid välja võtavad ja liha söödavaks teevad. Maitset tal suurt ei olegi – nagu pekk –, aga hais võib ammoniaagisisalduse tõttu jalust nõrgaks võtta. Pidi olema seedimisele väga hea. Igaks juhuks tarbitakse seda väikeste kuubikutena tihti islandi köömnemaitselise rahvusnapsi brennivin’iga.
Eesti lemmikõllest ja -jäätisest rääkides on nendeks suure humalasisaldusega Saku Hele ning nostalgiline, kollase hapuka kattega jäätis, mida vähemalt varem tunti Koolijäätisena. / Askur Alas, ajakirjanik
Ilma alkoholita
Olen juba mitu aastat alkoholita läbi saanud. Ja usun saavat selgi jaaniõhtul ja järgneval suvel. Sest alkoholile on tegelikult asendajad olemas. Veini asemel valan pokaali natuke salapärasesse rohelisse pudelisse villitud Rochester Gingerit – Rochesteri ingverit –, mis legendi järgi on valmistatud Dickensi-aegse retsepti järgi, ilma alkoholita. See on nagu retk minevikku – mahe, puhas ja tugev, mõnusa püsiva järelmaitsega. Lööb rinna soojaks ja tõstab toonust. Kuumal suvepäeval jääkuubikutega lahjendades on aga heaks karastusjoogiks.
Hästi on minu arvates õnnestunud ka A. Le Coq`i uus alkoholivaba Porter. Paras jaaniöö karastusjook. Selle maitses on kõik heale porterile iseloomulik: joogil on mõnusalt tummine maitse ja rikkalik aroom, milles on röstlinnaste, musta leiva ja karamelli maitsenoodid. Võrreldes tavalise õllega on see porter kerge, sobib suveks. / Ülo Russak, ajakirjanik
LaMuu jäätisega algab suvi
Minu lemmikjäätised on vaieldamatult kõik need, mida teeb LaMuu. Esimesena torkab pähe nende mango-passioni jäätis, kuid samas ma ei oskagi otseselt ühte teisele eelistada. Jäätised on põnevate maitsetega, teistsugused kui teiste Eesti tootjate omad ning kvaliteetsed. Laktoosivabad jäätised ei jää neil täispiima omadele kuidagi alla.
Õllesõber ma ei ole, mina armastan suvel Värska minraalvett! / Piret Tuur, küljendaja →
* Tähelepanu! Artiklis räägitakse alkohoolsetest jookidest. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
