Kui lõunapoolsetes maakondades, Viljandimaal ja Valgamaal, on kohalike jahimeeste sõnul metsad metssigade korjuseid täis, siis Harjumaal pole siiamaani ühtki Aafrika seakatku surnud metsanotsut leitud.
Ametlikult on siiani sigadel Aafrika katku diagnoositud umbes 90 metsseal. Lõunamaakondade jahimehed on hinnanud olukorda märksa hullemaks ning nende sõnul on metsad surnud sigade korjuseid täis.
Mingil põhjusel on katk jäänud pidama vabariigi lõuna- ja idaossa ning põhja- ja keskosa on jäänud tapvast tõvest puutumata.
Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar ütles Harju Elule, et siiani pole sigade Aafrika katku tõesti mujal diagnoositud kui kolmes lõunapoolses maakonnas (Valga-, Viljandi- ja Võrumaal) ja Ida-Virumaal. “Meil ei ole loomulikult võimalik sajaprotsendilise tõenäosusega väita, et mujal katku pole,” selgitas Vahesaar. “See eeldaks, et me võtame kõigilt sigadelt metsas proovi.”
Jahimehed pole näinud
Veterinaarkeskuse juhataja sõnul on neile riigi poolt ette antud seirenumbrid ehk mitmelt sealt peab proovi võtma. “Me just saime viimased numbrid nädalapäevad tagasi, täpset numbrit ei mäleta, aga peame jälgima teatud arvu sigu,” ütles Vahesaar.
Tema sõnul saadakse praegusel äreval ajal vajalikku informatsiooni ka jahimeeste käest, kuid sealtki pole tulnud ühtki teadet surnud metsanotsude kohta, kelle surma põhjusena võiks katku kahtlustada.
Vahesaar kordab, et sajaprotsendilise kindlusega ei saa väita, et Harjumaale pole seakatk jõudnud, sest Eesti on väike ning tappev tõbi võib siin kiiresti levikuala laiendada.
Piiranguid ei ole
Et seakatku levikut piirata, on Eestis võetud kasutusele mitmeid meetmeid. Hiljaaegu jõudis siia seakorjuste kiireks hävitamiseks mobiilne seapõleti. Lisaks kehtestati juba kuid tagasi jahipidamisele piirangud – näiteks ei tohtinud kasutada jahikoeri, et seakarju mitte liikvele ajada.
Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul Harjumaal jahipidamise piirangud ei kehti, nendega peavad arvestama vaid nende maakondade, kus katku tuvastatud, jahimehed.
Metssead, õigemini nende liiga suur arv, tekitas muret ka ilma seakatkuta. Näiteks keskkonnaagentuuri käesoleva jahihooaja küttimissoovituses märgiti, et jahimeeste esitatud mullukevadine küttimissoov oli ilmselgelt liiga väike ning sellega kaasneks metssigade arvu märgatav tõus.
Männili sõnul ei saa praegu, poole jahihooaja pealt, veel öelda, palju jahimehed metssiga küttinud on. “Eelmisel aastal olid jahipidamiseks kehvad ilmastikuolud, sel aastal on olud head,” ütles Männil. “Loodame, et jahimehed teevad head tööd, see mõjuks hästi ka katku leviku tõkestamisele.”
Kui kevadeti, pärast jahihooaja lõppu elab Eestimaa metsades ca 20 000 metssiga, siis sügiseks on nende arv kahekordistunud. Seetõttu tuleb Männili sõnul küttida rohkem kui suvine juurdekasv, teisisõnu enam kui 50% Eesti metsadest elavatest sigadest, et metssea juurdekasvu pidurdada.
