Ei maksa arvata, et külmal Lapimaal elavatel jõuluvanadel oleks viiruste vastu mingi eriline immuunsus välja kujunenud – ürituselt üritusele ja perest peresse käivad jõuluvanad peavad olema eriti hoolikad, et ise nakkust ei saaks ja seda ka teistele ei levitaks.

Sestap tuleb leppida tõsiasjaga, et vähemalt avalikele üritustele, kus osaleb palju erinevaist paigust kokku tulnud n-ö võõrast rahvast, saabub jõuluvana maski kandes. Lasteasutuste jõulupeod ja perede kohtumised jõuluvanaga on aga soovitav korraldada üldse õues, kus loodetavasti ka pühade ajal veel jõulumeeleolu loovat lund jätkub.

Mis jõuluvanade endi elukorraldust puudutab, siis kuuldavasti läheb neil praegust olukorda arvestades üsna hästi ja kindlasti paremini kui möödunud aastal. Mullu oli esimene koroonatalv inimestele ikkagi üpris hirmutav ja pidudest pigem hoiduti. Nii kukkus ka jõuluvanade tellimine üle-eelmise aastaga võrreldes enam kui poole võrra. Tänavu on olukord parem, aga koroonaeelse seisuni jõudmiseni on veel hulk varu.

Hoia ennast ja jõuluvana

Üle Eesti 35 tegusat jõuluvana koondava Eesti jõuluvanade seltsi juhatuse liige Enn Tobre kinnitab, et sellel aastal seltsi kodulehel tehtud päringute arv on umbes 35% väiksem kui koroonaeelsetel aastatel.

Sellele vaatamata on jõululaupäev pea kõigil jõuluvanadel juba oktoobrikuust saati tööd pilgeni täis broneeritud, vabu aegu on veel 23. ja 25. detsembriks.

Üle laia lageda – jõuluvanad teel laste juurde. 

Kui praegu käivad jõuluvanad avalikel üritustel, näiteks kaubanduskeskustes ja linnaväljakutel lusti pakkumas, siis juba selle nädala lõpus algavad jõulupeod lasteaedades ja sealt edasi juba kodudes. Küll on aga sel aastal täiesti ära jäänud töökollektiivide laste jõulupeod – ju siis peetakse ettevõtetes otstarbekamaks pigem mitte suure hulga inimeste kokkukutsumisega riskida ja jaotatakse peenikesele perele mõeldud jõulupakid niisama vanematele laiali.

„Jõuluvanad on kasutusele võtnud kõikvõimalikud meetmed, mis aitaksid pidudel turvaliselt toimuda,“ räägib Enn Tobre. „Meetmed sõltuvad sellest, kuhu jõuluvana kutsutakse. Avalikule üritusele läheb jõuluvana maskis ja ka rahvas, kes jõuluvanaga kohtub, peab kandma maski. Eks inimene harjub kõigega. Tagasiside ütleb, et enam ei võõrastata maski kandvat jõuluvana. Enamik lasteaedadest on viinud oma peod õue, et ohutus tagada. Kodukülastuste puhul lepib jõuluvana perega kokku ja soovitavalt korraldatakse ka need peod õues. Igaüks saab murest aru ja püüab leida nutikaid lahendusi, kuidas hoida distantsi ja säästa nii ennast kui ka jõuluvana nakkusest.“

Tobre tunnustab inimesi mõistva suhtumise eest – saadakse aru, et jõuluvana liigub mitme päeva jooksul paljudes perekondades, puutub võõrastega kokku ja võib sealjuures kokku puutuda ka nakatunutega ning sedasi ise viirusekandjaks muutuda.

„Loomulikult muretseb sellepärast ka jõuluvana ise, sest kui ta satub viirusekandjaga lähikontakti, tuleb tal jääda karantiini ja siis tekib ju kohe küsimus, kes teeb tulevased peod,“ selgitab ta ohutu distantsi hoidmise ja turvameetmete kasutamise vajadust. „Kindlasti ei maksa mõelda, et jõuluvanal on mingi eriline immuunsus viiruste suhtes.“

Jõuluvanaametist saab elustiil

Enn Tobre räägib, et seltsi on koondunud väga staažikad ja aatelised jõuluvanad, kelle karjäär on hakanud enamasti pihta mingist pisikesest asjaolust, mis on viinud selleni, et amet muutub südamelähedaseks ja lõpuks saab sellest elukutse ning mõnede puhul lausa eluviis. Lisaks sellele on jõuluvanadel olemas oma eetikakoodeks, millest rangelt kinni peetakse.

Tänavu tulevad jõulud lumised ja ka jõuluvanadele toob see suurt rõõmu. Fotod erakogu / Eesti jõuluvanade selts 

„See on südamega tunnetatav töö. Ma julgen öelda, et meie jõuluvanad ongi eluviisilt jõuluvanad ega võta seda tööd kuidagi kergelt või lihtsa rahateenimise eesmärgil,“ kirjeldab Tobre. „Raha on pigem teisejärguline, esikohal on ikkagi siiras soov viia peredesse jõulurõõmu.“

Jõuluvanad on ka ühtehoidev rahvas. Mäletame ju, et eelmisel aastal peeti Tallinnas jõuluvanade üleilmset konverentsi. Nii mastaapset üritust sel aastal ei toimu, küll aga kohtusid jõuluvanad eelmisel pühapäeval Tartu Raekoja platsil, kus peeti maha jõuluvanade talimängud. Mängudel võistlesid jõuluvanad koos peredega, ettevõtmine oli ühteaegu nii humoorikas kui ka tõsine jõuproov. Sportimisele järgnes kogu pere jõulupidu Ulila suveaias, kus lõi kaasa ka seltsi jõuluvanade ansambel.

Jõuluvana koju tellimise hind sõltub asukohast ja ajast – nii päevast kui ka isegi kellaajast. Nii võib jõuluvana visiit näiteks pühade-eelsel nädalal maksta 50 eurot, 24. detsembri õhtul kell kaheksa aga 200 eurot ja rohkemgi.

Kuidas jõuluvana vastu võtta?

• Teata jõuluvanale, kui palju on kingisaajaid.
• Hoia lemmikloomad ohutus kauguses.
• Toeta last tema jõuluuskumustes ja ootustes – nii on jõuluime sisukas ja kauakestev.
• Anna jõuluvanale enne peokava algust piisavalt aega lastega vestlemiseks ja tutvumiseks.
• Arvesta, et jõuluvana on väärikas jõuluikoon ning pilkamised tema või jõulupühade kohta pole kohased.
• Jõuluvanaga ei käi ammu enam kaasas müüt vitsast. Ära hirmuta last jõuluvana juuresolekul kingist ilmajäämisega ega manipuleeri muul moel, mida jõuluvana teeks või ei teeks – laste kingitused on esmajärgulised.
• Kui peres on erivajadustega lapsi, teata kindlasti sellest jõuluvanale, nii ei teki ebameeldivat olukorda lapsele ega jõuluvanale.
• Ära paku jõuluvanale kohta peolauas, sest taat on aegsasti juba keha kinnitanud. Väikesest piparkoogist aga ei ütle ära ilmselt keegi.
• Kirjuta jõuluvanale pere vahvatest tegemistest ja muudest laste saavutustest – siis jagub juttu kauemaks.
Allikas: Eesti jõuluvanade selts