Juulis saab Kostivere raamatukogus näha Marko Matvere joonistusi. Raamatukogu seintele on üles riputatud 16 pliiatsijoonistust, mis kujutavad ümbermaailmareisil kohtutud inimesi.

Paar aastat tagasi võttis Matvere koos laulja ja näitleja Jaan Tättega ette ümbermaailmareisi. Katamaraan Nordeaga algas sõit 2. oktoobril 2010 ning lõppes kaks aastat hiljem 17. juunil. Kuna merel oli õõtsumist palju, tuli leida endale tegevust. Matvere otsustas ajaviiteks joonistada inimesi, kellega reis oli kokku viinud.

“Need portreed on kribitud katamaraan Nordea pakpoordi vöörikajuti kois lebades. Piltidel on on kujutatud peamiselt melaneeslasi Lõunamere saartelt, aga ka indiaanlaste järeltulijaid Andidest. Oma naljakalt tahumatute näojoonte ja lihtsameelselt koomilise maailmavaatega võluvad nad ära iga lääne inimese,“ kirjutab Matvere näitust tutvustavas tekstis.

Tuttavad näod

Näib, et meri on olnud armuline, sest pildid on ilma pliiatsivääratusteta. Samas on näha, et mõni pilt on detailirohkem kui teine, mistõttu võiks arvata, et mere mõjutustest joonistamisel pole ta siiski vaba olnud.

Jõelähtme keskraamatukogu direktori Kersti Laanejõe sõnul meenutavad mõned joonistused, mis on inspiratsiooni saanud näiteks Kuubalt ja Paapua Uus-Guinealt, Kostivere kohalikke. “Mõnes mõttes on joonistused kummalised, aga mõned tüübid või näod on väga slaavilikud ning võiksid ka meie külas vastu tulla,” räägib Laanejõe.

Muuseumist raamatukokku

Kostivere raamatukoguhoidja Külli Lõpp (esiplaanil) ja Jõelähtme keskraamatukogu direktor Kersti Laanejõe kohendamas Marko Matvere näitust. 

Raamatukogu direktoril lemmikpilti pole, kuid raamatukoguhoidja Külli Lõpule on sümpaatne ahvipoisikese joonistus. Lõpu sõnul peaks portreede paremaks mõistmiseks olema eksootiliste maadega lähemalt tuttav. Ühtlasi on Lõpp see, kes näituse raamatukokku tõi.

Merekultuuriaasta alguses levis uudis, et ringi liiguvad pildid Matvere ümbermaailmareisist. See uudis jäi silma Lõpule, kes hakkas otsima võimalust näituse raamatukokku toomiseks. Näitus, mis asus eelnevalt Tartus Oskar Lutsu majamuuseumis, sai Lõpp algselt eitava vastuse. Kuid mõni aeg hiljem tuli telefonikõne, mis kõike muutis. “Äkki pool aastat hiljem tuli kõne ja küsiti, kas me veel tahame joonistusi.Tahtsime ja saimegi,” ütleb Lõpp.

“Kui näitus on juba valmis tehtud, siis ongi hea kui see rändab. Kodus kapis ei ole mõtet seda hoida,“ usub Laanejõe.

Külastajad märkavad

Kuigi talvel käib inimesi raamatukogus rohkem, võib neid ka ilusal juulipäeval kohata. Näitused seintel ei jää tähelepanuta. “Iga kord, kui ma raamatukokku tulen, on siin uus näitus, üks huvitavam kui teine,” muljetab Piret, kes on tulnud järgmisi raamatuid laenutama. Matvere näituse puhul paneb teda imestama tema anne. “Huvitav oleks teada, kui palju on tal kunstiharidust ja kui palju on ta sed

Martvere on teinud joonistused mõned aastad tagasi keset katamaraan Nordea ümbermaailmasõitu. 

a ise õppinud,” mõtiskleb ta.

Piret ei ole ainuke, kes tõdeb, et Marko Matvere puhul on tegu multitalendiga. “Minu teada tuli tal kõrgkooli puhul valida, kas minna kunstikooli või siis näitekooli. Minu meelest sai ta kunstikooli sisse, aga valis ikkagi näitekooli,“ lisab Laanejõe.

Kostivere raamatukogu on Kostivere kultuurimõisa kõrval üks väheseid kohti, kus kohalikud saavad kunstiga tutvuda. Kuid erinevalt mõisast üritab raamatukogu iga kuu välja panna uue näituse, tutvustada nii elukutseliste kui ka harrastajate loomingut.

Kuna raamatukogu asub kohe koolimaja kõrval, tutvuvad ka lapsed järjepidevalt kunstiga. “Kõigil ei ole seda kodus, ka koolimajas ei ole. Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi on öelnud, et tegelikult on see oluline, sest see on üks osa haridusest,” ütleb Laanejõe.