Linnuhuvilised võivad rõõmustada, sest taas on kõik oodatud märkama ja üles märkima erinevaid linnuliike. Lisaks iga-aastasele aia-linnupäeviku täitmisele ootab Eesti ornitoloogia-ühing kaasa lööma kolmanda haudelinnustiku levikuatlase koostamisele.
Erinevad muutused looduses mõjuvad ka meie linnustikule, atlaseprojekti eesmärk on aidata neid mõista ja välja selgitada. Meie loodusesse on aastatega asunud pesitsema uusi liike, mõne liigi arvukus aga tunduvalt vähenenud. Linnuatlase 2025–2030 koostamises saab igaüks osaleda täpselt oma oskustele ja teadmistele vastavalt, oluline on liik õigesti määrata. Juhised, kuidas vaatluseid teha ja andmeid sisestada, leiab veebilehelt eoy.ee/atlas.
Kuldnokk ja sinitihane rõngastamisel. FOTO: Sven Hõbemägi Võta osa iga-aastasest aialinnupäeviku täitmisest!
12. hooaega järjest sai hoo sisse Eesti ornitoloogiaühingu aialinnupäevik. Päevikusse tähelepanekuid kirja panema on oodatud kõik linnuhuvilised märtsist oktoobrini. Osa võtma on oodatud kõik – nii eramajades elavad inimesed kui ka kortermajade elanikud. Märkmed annavad võimaluse hinnata linnuliikide harjumusi ning käekäiku.
Veebilehel eoy.ee/aed saab luua oma linnupäeviku ning sinna saab üles märkida kõik aias nähtud ja pesitsevad sulelised. Samuti on oodatud märkmed nähtud putukate, kahepaiksete, roomajate ja imetajate kohta. Päeviku täitmine kestab 1. märtsist kuni 1. oktoobrini. Aastal 2024 täitis suvist aialinnupäevikut 649 loodushuvilist, kirja pandi 17 200 loodusvaatlust.
Rikkalik keskkond meelitab linnud aeda
Hobiornitoloog Sven Hõbemägi soovitab kõikidel huvilistel erinevatest vaatlustest osa võtta ning lisaks hooajalistele linnuvaatlustele algust teha ka aastaringse linnuvaatluspäevikuga. Märkmetesse võiks kirja panna kõik kuuldud ja nähtud liigid ning nende arvukuse.
„Kevadsuvisel perioodil võib aedades kõige sagedamini märgata sini- ja rasvatihast, hall-kärbsenäppi ning aed-, pruunselg- ja väike-põõsalindu,“ kõneleb Sven. „Talvituma on aga jäänud üha rohkem metsvinte, kuldnokkasid, musträstaid ning punarindasid,“ lisab ta. Liikide määramiseks on võimalik kasutada erinevaid taskumäärajaid ning äppe, mis vaatlust hõlbustavad.
Et oma aed lindudele meelepärasemaks teha, soovitab Sven paigaldada pesakaste ning istutada võimalikult palju erinevat taimestikku. Igal liigil on just neile sobivad tingimused ümbruskonna suhtes ning linnapilt on Sveni sõnul muutumas lindudele üha soodsamaks elukeskkonnaks. „Pesakaste paigaldades tuleks silmas pidada erinevate liikide eelistusi,“ räägib Sven. „Ühele liigile sobib suurem pesakast, millel on suurem ava, teisel on jällegi vastupidine elupaiga valik. Lisaks mõõtudele on liigiti erinev ka pesakastide ülesehitus,“ lisab ta. Samuti toob Sven pesakastide puhul esile ühe väga olulise detaili, mille peale inimene ise ei pruugi tullagi – kindlasti ei tohi ava alla paigaldada pulkasid, need võimaldavad röövlindudel ja saaki jahtivatel loomadel hõlpsamini nii pesapoegade kui ka vanalindudeni pääseda.
Et oma aialinde ning ka kortermaja ümbruses elavaid väikelinde hoida, tuleks loobuda liimpaberi kasutamisest putukate vastu. Eriti mõtlematu on neid riputada välitingimustesse ning puude külge, sest pahatihti satuvad väikelinnud ning ka nahkhiired püünisesse. Nende lahti päästmine tekitab neile suurt stressi, nende sulestik on üleni liimine ning sellest puhastamine rikub sulgi. Enamik linde rabelevad püünises olles ennast kohati sulituks ning nende kehale tekivad pöördumatud vigastused, mille tulemusena nad enamasti siiski hukkuvad. Samuti tasub juba varakult mõelda erinevate taimekaitsevõrkude ohutusele ning sulgeda aedades sügavad veemahutid, samas jättes lindudele ligipääs joogiveele ning suplemiseks. →
