Meestearst ja androloogiaprofessor Margus Punab räägib intervjuus Harju Elule meeste tervise suurematel probleemidel peatudes, et võtmesõnad on psüühiline ja füüsiline aktiivsus, ent tähtis on käia ka tervisekontrollis ja tegeleda muude ennetavate tegevustega.
Millised on kõige levinumad meeste tervisehädad, mida mehed sageli ignoreerivad? Millal peaks mees ikkagi kontrolli minema?
Kõige levinumad tervisehädad meestel on kindlasti kusemise- ja seksuaalhäired. Väga paljude meie meeste jaoks on tänaseni ületamatuks barjääriks oma (kehalise) nõrkuse tunnistamine.
Saan siia lisada meestekliiniku tänased ametlikud meeste ennetava iseloomuga terviseuuringute soovitused:
- Sünnil ja esimesel eluaastal. Põhifookus kehalisel arengul. Reguleeritud seadustega ja teostatakse sünnitusmajas ja perearstide poolt.
- Vanuses 16–19 eluaastat, hilispuberteet või vahetu puberteedijärgne periood. Fookus kehalisel arengul, seksuaaltervisel ja hilisematel terviseriskidel. Rahastatud Eesti haigekassa poolt ennetava tervishoiuteenusena. Teostab meestearst.
- Vanuses 35–45 aastat, kehalise tipu järgne periood. Soovitame süsteemset terviseuuringute kompleksi olulisemate üldiste ja mehespetsiifiliste terviseriskide varaseks avastamiseks
ja vajadusel ennetavaks vahelesegamiseks. Teostab meestearst. - Esimene eesnäärme kontroll vanuses 40 eluaastat. Selle alusel on võimalik küllalt suure täpsusega hinnata eesnäärmevähi eluaegset riski ja paika panna edasise jälgimise optimaalne välp. Teostab meestearst.
- Eesnäärme regulaarne kont-roll hiljemalt vanusest 50 eluaastat. Vastavalt kehalistele muutustele ja PSA tasemele kas ühe, kahe, nelja või kaheksa aastase välbaga. Teostab perearst, meestearst või uroloog.
Milline on Eesti mees täna oma suhtumiselt? Kas stereotüüp „kannatab vaikselt ja arsti juurde ei lähe“ peab endiselt paika?
Vanad mudelid hakkavad vaikselt muutuma. Mul on välja kujunenud teatud indikaatorhaigused, mida mehed kohe haiguse tekkimise esimesest päevast tunnevad ja mis päris kindlasti ka nende elukvaliteeti häirivad. Paarkümmend aastat tagasi jõuti nende muredega arsti juurde keskmiselt poolteist aastat peale esimeste haigusnähtude tekkimist. Täna on see ajaline välp probleemi tekkest arsti juurde jõudmiseni oluliselt lühenenud ja jõudnud kuu-pooleteiseni.
„Küll võib ka täna veel pidada 40ndaid meeste jaoks pöördeliseks kümnendiks, mille jooksul määratakse suurel määral ära, milline on tema järgnev elutrajektoor.“
Sellel ajalisel nihkel on väga oluline mõju. Kui varem vajasid 90% nende probleemidega arstile jõudnutest probleemi lahendamiseks operatiivset ravi, siis täna on enamik neid muresid lahendatavad kreemiravi või tablettidega. Samas, erandeid oli nii enne kui ka pragu. Alles hiljuti jõudis minu vastuvõtule mees, kes kahe aasta jooksul oli kolm korda jätnud broneeritud vastuvõtule julguse defitsiidi tõttu tulemata ja kelle mure me viimaks vastuvõtule jõudes lahendasime ära vähem kui 15 minutiga.
Millised on olulisemad meditsiinilised uuringud, mida iga 40+ mees peaks (regulaarselt?) tegema? Mis on märgid, mida ei tohiks ignoreerida?
Minu üldine soovitus on see, et kui tekkinud tervisemure ei möödu kolme päevaga, tasuks arstiga nõu pidada. Samas pole ma kindlasti ka iga-aastaste põhjalike terviseuuringute toetaja. Nagu esimeses punktis kirjas, on ennast soovitatav kontrollida teatud kindlatel arengu- ja vanuseperioodidel. Nende uuringute käigus on võimalik üles leida olulisemad terviseriskid ja edaspidi tuleb just nende korrigeerimisele, jälgimisele ja kompenseerimisele keskenduda.
Igal aastal ühe ja sama laia terviseuuringute paketi läbitegemine on nii inimese enda kui ka ühiskonna ressursside raiskamine ja kahjuks täiendavat tervisetulu sellest üldjuhul ei tõuse.
Kas keskea mõiste on nihkunud vanemasse eluikka ja kuidas see peegeldub meeste tervises ja eluviisis?
Üldiselt on üle ilma ja ka Eestis toimunud väga kiire elukvaliteedi tõus nii sotsiaalses, vaimses kui ka kehalises plaanis. Varem meil paljusid mehi halastamatult rappinud alkoholism ja ka suitsetamine on jäänud subkultuuride teemaks. Arenenud Euroopas on käibetõeks, et tänane 75-aastane on bioloogiliselt sama vana, kui 65-aastane eelmise sajandi 50ndatel. Julgen arvata, et Eestis on samad protsessid halvemast lähtepositsioonist tulenevalt toimunud ehk veel oluliselt kiiremas tempos, pigem paarikümne aastaga.
Mingil ajal arvati tõesti, et meeste keskiga hakkab kuskil 40ndates eluaastates. Minu tänases vaates polegi keskiga kui sellist üldse olemas. Küll võib ka täna veel pidada 40ndaid meeste jaoks pöördeliseks kümnendiks, mille jooksul määratakse suurel määral ära, milline on tema järgnev elutrajektoor. Kui ta suudab sel kümnendil säilitada või taasavastada aktiivse eluviisi, säilitada vaimse ja seksuaalsuse aktiivsuse, hoida keha korras, siis on võimalik vananemine kaugele edasi lükata.
Kuidas digiajastu istuv eluviis meeste tervist mõjutab? Liikuma-liigutama peab, aga on kuulda ka, et ka sellega üle pingutamine võib fataalselt mõjuda?
Istuv eluviis ja sellega seotud ülekaal on tänaseks muutunud suurimaks inimeste tervist mõjutavaks ja ohustavaks riskiteguriks. Ülekaaluga on suuremal või vähemal määral seotud praktiliselt kõik sagedasemad kroonilised haigused ning ülekaal ja rasvumine on ka paljude pahaloomuliste kasvajate korral oluliseks modifitseeritavaks riskiteguriks.
Spordisõltuvus tõesti eksisteerib ja sellel on ka omad selged ja mitmeplaanilised negatiivsed tervisemõjud, kuid see kõik on ühiskonna tasemel siiski oluliselt väiksema tähtsusega kui üha kasvav ülekaalulisus ja väheaktiivne eluviis.
„Olen saanud seksuaalelu kvaliteeti parandada ka päris mitmel 90+ vanuses härrasmehel.“
Kas mehed peaksid mingist vanusest alates ka oma testosteroonitaset kontrollima?
Testosterooni ja laiemalt suguelundite arengu ja toimimise kontroll oleks mõistlik esimest korda ära teha juba puberteediaja lõpus, soovitavalt vanuses 17–21 eluaastal. Oluline on veel rõhutada, et tegelikult pole tähtis mitte testosterooni enda tase veres, vaid kudedele kättesaadava testosterooni tase. Seda otse mõõta on keeruline, seetõttu kasutame igapäevaselt vaba testosterooni kalkuleeritud väärtust.
Meestekliinikus kuulub testostosterooni mõõtmine pea kõikide meestehaiguste käsitluse juurde, sest testosteroon mõjutab nii mehe seksuaalsust, eesnäärme funktsiooni, seejuures näiteks ka tuntud eesnäärmehaiguste markeri PSA (prostata spetsiifiline antigeen) taset veres. Testosterooni analüüs kuulub ka kõigi esimeses punktis soovitatud terviseuuringute koosseisu.
Kuidas on lood tänapäeval meeste erektsioonihäiretega? Kas erektsiooniravimid peaksid vabamüügis olema?
Erektsioonihäirel on alati põhjus. Erektsiooni häirumine on tihedalt seotud mehe tervise ja selle olulisemate riskiteguritega. Paljud uuringud on näidanud, et erektsioonihäired tekivad keskmiselt 8–10 aastat enne kui mehel avalduvad tõsisemad südame veresoonkonna haigused.
See on periood, mis on mehele antud oma riskitegurite korrigeerimiseks ja seeläbi on talle ja tema raviarstile antud võimalus tõsisemate ja tagasipöördumatute tervisekahjude vältimiseks.
Teen enamikel seksuaalhäiretega vastuvõtule tulnud meestele üldiste terviseriskide uuringud, mis sisaldavad olulisemate siseorganite funktsiooni, vererõhu, kehaehituse ja lipiidide taseme analüüse. Enam kui 70% meestel leian nende uuringute käigus olulisi, korrektsiooni või suisa ravi vajavaid tervise riskitegureid.
Reaalsus on see, et juba 40ndate aastate teisel poolel on enam kui 70% meie meestel soovitust olulisel määral kõrgem kolesterooli tase. Vererõhu tõus on tuvastatav pea pooltel sama vanusegrupi meestel. Targalt tegutsedes on kõik need olulised tervise riskitegurid modifitseeritavad. Lisaks eelnevale on kõigil ravimitel kahjuks ka kõrvaltoimed. Erektsioonihäire ravimitel on päris paljude ravimitega ka koostoimed, mis võivad olla ohuks tervisele. Seega minu vastus ravimite käsimüüki viimiseks on: ei!
Kas teie arvates pööratakse meeste vaimsele heaolule piisavalt tähelepanu?
Meie ühiskonna laiemaks probleemiks on meeste tervisemurede süsteemne ignoreerimine. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe on Rootsis kolm aastat, Eestis aga 8,4 aastat. Maskuliinsesse maailmapilti ei kuulu oma haavatavuse väljanäitamine. Psühholoogiliste murede väljanäitamine, nendest rääkimine on meeste seas tänaseni suuresti tabu. Omaette probleemiks on ka see, et meeste depressioon võib oma kliiniliselt pildilt oluliselt erineda meile teadaolevast depressiooni mudelist. Lihtsa näitena – paljudel juhtudel on ka agressiivsus üheks maskuliinse depressiooni ilminguks.
Kas kindlas paarisuhtes olemine mõjutab mehe tervist? Kas arstina näete, et mehe tervis peegeldab ka tema suhte kvaliteeti? Millised tervisemured võivad olla seotud pingeliste või katkiste suhetega?
Minu kõige keerulisemad patsiendid on üksikud 30–50 aastased mehed. Hea partnersuhe on mehe hea tervise üks suuremaid garante. Ilmselt on siin mitmeid mõjureid. Eelkõige on tähtis heas partnersuhtes pakutav vastastikune psühholoogiline toetus nii igapäevaselt, aga just raskematel perioodidel, mida tuleb ette kõigi inimeste elus. Partnerid näevad oma lähedasi ja vajadusel suunavad kaaslase õigel ajal arsti juurde. Lisaks võin ette lugeda enam kui kümmekond positiivset mõju tervisele, mis on seotud regulaarse ja rahuldustpakkuva seksuaaleluga.
„Meie ühiskonna laiemaks probleemiks on meeste tervisemurede süsteemne ignoreerimine.“
Katkiste suhete esmaseks ja peamiseks tagajärjeks on psühholoogilise heaolu häirumine. Tervis on sotsiaalse, vaimse ja füüsilise heaolu seisund. Hea partnersuhe on sotsiaalse ja psühholoogilise heaolu üheks kõige olulisemaks nurgakiviks. Nende kahe teguri häirumisele järgneb paratamatult ka füüsilise tervise allakäik.
Kui palju mõjutab rahuldustpakkuv seksuaalsuhe mehe üldist tervist ja enesetunnet? Kui avatud on mehed üldisemalt seksuaaltervise teemadel?
Minu vastuvõtus moodustavad seksuaalhäired täna pea 50% kõigist lahendust vajavatest probleemidest. Veel kümmekond aastat tagasi oli nende murede osakaal oluliselt madalam. Ilmselt on põhjuseks see, et järjest enam pööratakse meil nüüd tähelepanu elukvaliteedile ja rahuldustpakkuv seksuaalelu on ses osas üks kõige olulisem elukvaliteeti mõjutav tegur.
Lisategurina ka see, et tänaseks on pea kõigi seksuaalhäirete lahendamiseks olemas ka toimivad meetodid ja ravimid. Olen saanud seksuaalelu kvaliteeti parandada ka päris mitmel 90+ vanuses härrasmehel.
Millised elustiili muutused vähendavad suurimaid meeste terviseriske? Kui saaksite anda Eesti meestele paar nõuannet, mis need oleks?
Võtmesõnad on psüühiline ja füüsiline aktiivsus. Füüsilise aktiivsuse jagan täna kaheks. Esiteks baasaktiivsus – igapäevane liikumine soovitavalt mahus 7–10 tuhat sammu. Sellele oleks kasulik lisada nädalast 2–3 korda tunni jagu ka mõõdukas treeningaktiivsus, mida defineerib minu jaoks südame rütm vähemalt 100–120 lööki minutis ja pisut niiskeks tõmbuv selg. Kord nädalas võiks selleks olla ka lihastreening oma keharaskusega või siis jõusaalis.
Aga inimene püsib heas toonuses eelkõige ikka läbi oma psüühilise ja vaimse aktiivsuse. Seega on ülioluliseks tervist tagavaks teguriks sotsiaalne aktiivsus, hobid ja laiemalt kõik vaimsed väljakutsed ja tegevused. Kui neid ei tule väljapoolt, siis tuleb inimesel endal nende leidmise nimel vaeva näha.
Istuva eluviisi negatiivsete mõjude kompenseerimiseks soovitan kõigil istuva töö tegijatel vähemalt kaks korda tunni kohta püsti tõusta ja teha vähemalt paarikümne sammune jalutusring.
