Seitse aastat Lahemaa Looduskooli juhtinud ja selle asutanud Maie Itse tegevust tunnustati värskelt maakonna teenetemärgiga. Naine tunnistab, et üllatub kui inimesed pole kuulnud rahvuspargi lääneosa kaunitest paikadest.
Mulluse aasta lõpus välja kuulutatud ning jaanuaris üle antud kaheksast maakonna teenetemärgi saanust on kaks teenekat seotud looduse- ja keskkonnaharidusega. Maie Itse on pedagoog, ning Lahemaa Looduskooli asutaja, Tiit Maran aga Tallinna loomaia direktorina kauaaaegne loodusteadmiste propageerija.
Maie Itse andis intervjuu jaanuarikuu viimasel reedel, kui tal oli selja taga hommikune loodusprogramm Inglise kolledži õpilastega. Ja seda talvises metsas Nõmmeveskil.
Kas Teil on aimu, kes teid teenetemärgi kandidaadiks esitas?
Eks ma ikka aiman, aga nö. näpuga näidata ei taha Kui on leitud, et mu panus hariduspõllul on selline, mille eest peab tingimata tunnustuse saama, siis suured tänud. Aga teenetemärk ei kuulu personaalselt mulle. See on tunnustus kogu Lahemaa Looduskooli tiimile ning kõigile inimestele, kes mind on kujundanud ja minuga koostööd teinud. Ükski üksik puu ei pea ju tormi käes üksi vastu. Seepärast meeldib mulle meeskonna- ja võrgustikutöö. Mul on nii palju toredaid sõpru ning õpilasi läbi mitme kooli, kes kõik on sisuliselt minu õpetajad.
Ikka ja jälle leidub inimesi, kes pole elu jooksul käinud Nõmmeveskil. Ikka ja veel leidub inimesi, kes ei tea, kus asub Vasaristi joastik.
Käes veel märk pole. Ükski tunnustus ei kaalu aga üles neid inimesi, kes on su ümber. Ma ei ole kunagi selle nimel tööd teinud, et saavutada poolehoidu. Olen püüdnud ikka endaks jääda. Ma olen sündinud Setumaal ja minu soontes voolab selle kandi veri.
Kasvasin Järvamaal ning omandasin seal hariduse ja harituse. Aga tegudes olen enim panustanud Harjumaale. Kokku olen töötanud õpetajana 44 aastat, neist viimased seitse Loksal. Nüüd olen väljateenitud pensionil.
Mis programmi pakkusite värskelt Lahemaal?
Nõmmeveskil oli programm „Talv looduses“. See käsitleb põhiliselt seda, mis on talvel looduses teistmoodi. Milliseid linde saab näha, milliste loomade jälgi võib märgata, millised taimed puhkavad ja millised on igihaljad. Millised on talvel muutused veekogudes ja milline veekogu külmub jne.
Nõmmeveskil, Valgejõe ümbruses on kõik need teemad väikesel maa-alal hästi hoomatavad. Me korraldame loodushariduslikke programme ja retki eritellimusel.
Milline huvi, kui paljud tahavad piirangutest loodusesse ja vabadusse?
2021. aasta kevad oli piirangute poolest väga karm. Need, kes olid planeerinud enda õppekäigud märtsi ja aprilli, lükkus kõik edasi.
Vabamalt sai liikuda alles mai teisest poolest. Aga siis tekkis ajaline kaos. Sest mai lõpp ja juuni algus olid juba varem broneeritud.
Ja ega 2020. aasta kevad ka kergem polnud, sest osa retki lükkus sügisesse 2020 ja osa sealt omakorda edasi. Eks korduvaid aegade muutmisi oli omajagu.
Mullune september ja oktoober oli tihe. Tänu sellele, et jäin pensionile, suutsime mullu sügisel saada tegevustega nii järje peale, et ühtegi matka ega programmi pole sellesse kevadesse edasi lükatud.
Me toimetame looduskoolis teiste tegemiste kõrvalt hobi korras. Peale minu tegutseb veel kolm programmijuhti.
Kas retk toimub ühel päeval vaid ühele koolile?
Ja. Me soovime ise tunda tegevusest rõõmu ja pakkuda looduse nautimist ikka ühe koolile korraga. Sageli see on pikk päev, kus keskkonnahariduse programmile lisame juurde ka ekskursiooniboonuse. Mitut kooli ühele päevale tavaliselt ei võta.
Jaanuaris sai Lahemaa Looduskool seitsmeaastaseks. Tegin kokkuvõtte ja üllatusin ka ise kui tihe aasta oli 2021. Pakume loodushariduslikke tegevusi nii õpilastele kui ka täiskasvanutele. Samuti oleme teinud õuesõppe koolitusi ka õpetajatele. Meil on ka omad kindlad käijad, kellele piisab vaid retke aja teavitamisest ning nad on kohal.
Erilisemad soovid loodusmatkadeks näiteks Harjumaal?
Väga veidraid soove meile ei tulegi. Meil osalevad programmides inimesed, kes hoolivad loodusest. Ja nad on ka kursis, kellelt matka või programmi tellivad.
Küll on aga ehk erline see, et paljudes meie arvates üldtuntud paikades pole käidudki. Ikka ja jälle leidub inimesi, kes pole elu jooksul käinud Nõmmeveskil. Ikka ja veel leidub inimesi, kes ei tea kus asub Harjumaal Vasaristi joastik. Rääkimata näiteks Mohni saarest, Naistemetsast, Pikanõmmest, Muuksist või Vihasoo külast, mis asub mere ääres. Vihasoo ei ole ainult see asula, kus toimetas kunagi kolhoosikeskus.
Loodusmatk 28. jaanuaril Nõmmeveskile Maie Itse juhendamisel. Foto Maret Vihman See on märk, et 50 aastast Lahemaa rahvusparki seostatakse rohkem Lääne-Virumaaga. Paremini teatakse ikka Käsmut, Palmset, Sagadit ja Vihulat. Aga Lahemaa Harjumaa osa on jäänud kuidagi varju.
Loomulikult on tore, kui inimesed tulevad meiega loodust avastama. See kinnitab, et minu tunnetus enne Lahemaa Looduskooli loomiseks oli õige. Toona ei pakkunud Ida-Harjus loodusharidust vist keegi.
Kui jõudsin Kadrioru Saksa Gümnaasiumist Loksa kooli, siis jõudsin ka arusaamisele, et tuleb ise midagi luua. Tänaseks on neid pakkujaid tekkinud küll ja veel.
Kuidas mullu Lahemaa 50. sünnipäeva tähistasite?
Kevadel oli plaanis teha Loksa koolis õpilaskonverents teemal „Mina ja Lahemaa“. Aga siis läksid koolid kinni. Kiirelt sai mõeldud ringi.
Loksa linnast on viiendik rahvuspargi territooriumil ja väga paljud Loksa kooli õpilased elavad rahvuspargis.
Korraldasime matkapäeva „Kõik rajad viivad Lahemaale“, sest linnast viivad kõik teed Lahemaale. Erinevatele klassidele sai koostatud erinevad marsruudid. Enne seda avasime kultuurikeskuses näituse „Lahemaa 50“, mis koosnes minu fotodest ja õpilaste töödest. Sügisest aasta lõpuni oli see teisaldavate stendidena Loksa koolis.
Milline on õpilaste huvi loodusmatkadel?
Need, kes matkadele tulevad, on endale teadvustanud mida nad ootavad ja tahavad. Mõni on võib-olla nutisõltuvusega. Tavaliselt ma soovitan matkadel palju pildistada. Kuid see nõuab mälu ja aku kasutamist. Akut hoitakse kokku, sest keegi ei tea, millal saad jälle laadida.
Loodusretki ning õppepäevi korraldate ka Lääne-Harjus?
Ikka, kui tellitakse. Korraldame loodusretki ja õppereise kaugemalegi.
Mullu suvel sai tehtud retk Vilsandi saarele ja rahvusparki. Käsime Suures väinas Kessulaiul. Setumaad olen tutvustanud (matku teinud) ja Peipsi rannikut ka. Nii nagu just huvi on.
