17. juuli pärastlõunal kell kolm kogunes Maardus Kellamäe pargis sadakond inimest, et olla tunnistajaks kauaaegse ja vastuolulise linnapea Georgi Bõstrovi büsti avamisele.
Ilmataat kohaletulnuid just ei õnnistanud. Tibutas vihma, vihmapiisad helkisid ka kaamerameeste kallil tehnikal – ja telekanalite huvi sündmuse vastu oli suur.
Maardu abilinnapea Väino Moor ütles Harju Elule, et Bõstrov väärib mälestamist ja austamist. “Kuju on jõuline, nagu ta ise oma elutööga oli. Hästi toob tema iseloomujooned välja.”
Taheti klassikalist varianti
1. juunist 13. juulini 2016 peetud Bõstrovi monumendi ideekonkursile esitasid kolm skulptorit ehk Tauno Kangro, Arsen Kljan ja Aleksander Litvinov. Kokku üheksa ideelahendust. “Ideelahendustest oli enamus skulptuursed kompositsioonid, mis olid nii täisfiguursete lahendustega kui ka näiteks istuva figuuriga pargipingil,” meenutab Moor.
Ideelahendused pandi kaheks kuuks vaatamiseks välja Maardu vaba aja keskusesse, kus linnaelanikud said hääletada neile meelepärase variandi poolt. Moori sõnul hääletas ligemale 500 linnakodanikku, kellest umbes 60 protsenti pooldas Litvinovi skulptuurset kompositsiooni ehk büsti.
Miks jäeti kõrvale Kangro pakutud ideelahendus? “Tal oli liiga pompööslik,” arvas Moor. “Taheti klassikalist varianti,” selgitas Litvinov, miks valik langes just büsti kasuks. Oma võidust sai ta teada oktoobris 2016. “Veebruaris algasid läbirääkimised, et see tõesti tehakse,” ütles Litvinov
Lasnamäe elanik Litvinov Georgi Bõstroviga kohtunud ei olnud, aga ta vaatas läbi linnapead käsitlevat materjali ja suhtles kadunukese lese Ljudmillaga.
Linnavalitsusega sõlmitud lepingu järgi pidi büst valmima 30. juunil, kuid Litvinov jõudis töödega ühele poole juba enne jaanipäeva. Monumendi kogumaksumuseks kujunes 24 800 eurot, millest pisut üle 1300 euro tuli annetustena. Ülejäänud saadi linnaeelarvest.
90 kilo kaaluvale büstile tarnisid aluse Silver Stream OÜ ja Lossikivi OÜ. Graniitkivi kaalub poolteist tonni.
61-aastane vabakutseline Litvinov on sündinud Ukrainas Kiievis. Eestis lõpetas ta 1980. aastal riikliku kunstiinstituudi. Tema tehtud on näiteks Aleksius II büst Lasnamäe õigeusu kiriku ees.
Kiitusega ei koonerdatud
Monumendi avamisel esinesid venekeelsete pidukõnedega Maardu praegused juhid. “Georgi Bõstrov tegi meie linna jaoks väga palju. Oleks võinud veel väga palju teha, aga läks nagu läks,” rääkis linnapea Vladimir Arhipov, vihjates Bõstrovi ootamatule lahkumisele 15. oktoobril 2015.
“Alguses ta ei saanud rahulikult magada. Ta mõtles, kuidas töötada linnaelanike jaoks paremini,” kiitis kadunukest linnavolikogu esinaine Elviira Piiskoppel. “Kuna ta oli väga hea inimene, siis tal oli palju sõpru mitte ainult Maardus, aga ka Tallinnas, kogu Eestis ja kogu liidus.”
Siinkohal jättis Piiskoppel täpsustamata, kas mõeldud oli Nõukogude Liitu või Euroopa Liitu.
Silma hakkas, et mikrofoni ei antud Bõstrovi surma järel lühiajaliselt Maardu linnapea ametit pidanud Valev Kaldile. Väikene taustainfo: 15. aprillil 2016 oli Kald jäänud võimuvõitluses alla Arhipovile.
“Kui mina olin linnapea, siis vahetult peale Georgi surma moodustasime komisjoni. Selline makett oli ka olemas,” ütles Kald Harju Elule büsti kohta.
Miks Bõstrov ikkagi eesti keelt korralikult selgeks ei saanud? “Ta väga hästi luges eesti keeles. Kõnes ta rohkem suhtles siin Maardus maardu keelega,” selgitas Kald.
Mis keel see veel on? “Maardu keel on vene keel, sest Maardus on 57 rahvust ja vene keelt kõnevad väga paljud inimesed,” lisas Kald.
TEAVE: Omapärased faktid monumendist
Monumendile raiutud kirjade järgi oli Georgi Bõstrov Maardu linnapea aastatel 1988-1993 ja 1996-2015. Tuleb tunnistada, et täpne see info siiski ei ole. Aastatel 1988-1993 oli Bõstrov nimelt Maardu töörahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimehe rollis. Administratiivselt Tallinna alla kuulunud Maardu sai omaette linnaks alles 7. novembril 1991.
Hilisemast linnapea perioodist on üle mindud aastatest 2013-2014, kui Bõstrov keeleinspektsiooni survel linnavolikogu esimehe ametiga piirdus. Linnapeaks oli siis korraliku eesti keele oskusega Nikolai Vojeikin.
Kui sõnad “Maardu linnapea” on büstile kirjutatud eesti keeles ja ladina tähtedega, siis sellele järgneb kirillitsas venekeelne tsitaat, mida võiks tõlkida nõnda: “Olge õnnelikud maardulased ja kõik, kellele linn kallis on.” Tsitaati kaunistab Bõstrovi allkiri.
