18. veebruaril peeti Maardu järvel iga-aastast kalapüügivõistlust Maardu Ahven, mille algatas omal ajal linnapea Georgi Bõstrov.

“Bõstrov kutsus mind ükskord välja ja ütles, et peaks sellise võistluse tegema. Mina tegin siis plaani, millise see võistlus võiks välja näha, panin kalkulatsiooni kokku ja nii see on läinud,” meenutas ajakirja “Kalastaja” väljaandja Hanno Kask (51), kes üritust koostöös Maardu linnaga praegugi veab.

Tänavune Maardu Ahven kandis järjekorranumbrit 18. Osavõtutasu küsiti kaks eurot, pensionäridele ja lastele oli ettevõtmine tasuta. Peaauhinnaks lubati kolme ja poole hobujõuline Tohatsu paadimootor.

Üle saja osavõtja

Esimesed osavõtjad ilmusid võistluspaika hommikul kaheksa paiku. Kokku tuli neid 106. Programm nägi ette, et püük järvejääl kestab kümnest üheni, seejärel kaalutakse saak ja järgneb autasustamine.

“Haug ei osale meil võistluskalana. Me püüame ahvenat ja särge. Ma arvan, et võitja püüab üle kahe kilo ehk 50-60 kala tuuris,” oletas Hanno, kui võistluse algusest oli möödas tund.

Võistlejatel oli lubatud puurida 30-sentimeetrisesse järvejäässe nii palju püügiauke, kui igaüks soovis. Võistleja tohtis korraga püüda siiski vaid ühest august ja ühe õngega.

Teiste seas proovis kätt lumesahajuht Harri Nurk (55), kes oli seitse aastat huvikeskuses Kullo kalastusringi õpetaja. “Üle-eelmisel aastal võitsin Maardu Ahvena ära. Eelmisel aastal võitis minu õpilane Georg Seminovski,” ütles ta.

Harri Nurk võitis Maardu Ahvena kahe aasta eest, aga tänavu tuli leppida 17. kohaga. 

Oma tulemustega Maardu järvel on Harri tavaliselt esikümnesse pääsenud: “Ikka neljas-viies kipun olema. See järv on praegu ideaalses korras. Vee läbipaistvus on väga hea ja kala on tõesti kõvasti.”

Harri õngitses üsna kalda lähedal, kus vee sügavuseks mõõdeti 80 sentimeetrit. “Siin on liivane põhi, teine ots on mudane põhi. Järve kõige sügavam koht on kusagil kaks ja pool meetrit,” rääkis ta. Poole kaheteistkümne paiku oli mehel kotis kümmekond kala.

Kui küsisin Harrilt püütud kalade suuruse kohta, hakkas ta naerma: “Tänane rekord on kuskil 80 grammi.”

Peavõitja Kose vallast

Osavõtjate tarbeks podisesid gaasikeetjatel kolm potti lõhesupiga – kokku sadakond liitrit. Kui kell sai üks, algas püütud koguste kaalumine.

Meestest osutus 3000 grammiga võitjaks Kose vallas Virla külas elav ehitaja Andrus Nurme (44), kellele Maardu linnapea Vladimir Arhipov Tohatsu paadimootori üle andis.

Andrus puuris võistluste käigus 30 auku. Sisetunne ütles juba kalade kaalumise ajal, et võib tulla esikoht. Võidetud Tohatsu mootoriga hakkab ta käima Paunküla veehoidla peal. “See on sihuke kodujärv. Ligidal, hea lihtne minna,” rääkis võitja.

Nurme saagi hulgas oli ühtlasi päeva suurim kala – 220 grammi kaaluv särg. “Kuidas sa jaksad seda koju viia, jäta pool siia,” hüüdis keegi osalejate seast. “Ma olen korralik, ma lasin järve tagasi kõik,” vastas Nurme.

Naistest oli 1110 grammiga parim Agneriin Heinmäe (41), noortest 280 grammiga Aare Silm (15), mõlemad elavad Tallinnas. Diplomi said veel väikseima kala püüdja, noorim osaleja, vanim osaleja, parim maardulane ja mitmed teised.

“Ma arvan, et võistlus läks väga hästi korda, kuna oli palju rahvast, ja mis kõige meeldivam – nii palju kala kui seekord ei ole Maardu Ahvena 18 aasta jooksul siit varem püütud,” ütles linnapea Arhipov lõpetuseks.