1. augustil ilmus Maardu linna veebilehele lakooniline info: “Anname teada, et Maardu järvest 28. juulil 2017 võetud veeproovid ei vasta nõuetele ning mikrobioloogilised näitajad ületavad norme.”
Teatele järgnes soovitus: “Seoses sellega ei ole järves suplemine soovitav.” Millega siis järv kimpus oli?
“Maardu järv on mitteametlik supluskoht. Vastavalt seirekalendrile võetakse sellel hooajal Maardu linnavalitsuse tellimusele hooaja jooksul kuus veeproovi,” selgitab terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Aune Annus.
“Maardu linnavalitsus on sõlminud suveperioodiks terviseameti põhja talitusega vastavasisulise lepingu, kus on reguleeritud Maardu järve supluskohast võetavate veeanalüüside kord. Analüüside terviseohutuse hinnang saadetakse Maardu linnavalitsusele,” teatab linnavalitsuse majandusosakonna juhataja asetäitja Ants Tsugart.
Enterokokid tegid muret
Proovide võtmise kuupäevadena määrati eelnevalt kindlaks 23. mai, 13. juuni, 4. juuli, 25. juuli, 28. juuli ja 3. august. Suplusvee proovides määratakse kahe indikaatorbakteri – soole enterokokkide ja Escherichia coli (kolibakteri) kogust.
Hooaja kolm esimest proovi Maardu järvest vastasid nõuetele, aga… “25. juulil võetud proovis ületasid soole enterokokid normi. 28. juulil võetud kordusproovis ületasid veel näitajad piirnormi,” selgitab Annus.
Enterokokkide ja kolibakterite lubatud piirnormid vees on paika pandud 3. aprillil 2008 vabariigi valitsuse määrusega nr 74 “Nõuded suplusveele ja supelrannale”.
“Soole enterokokkide piirmääraks on 100 pesa moodustavat ühikut (pmü) 100 milliliitris vees ja kolibakteri puhul 1000 pmü 100 milliliitri kohta,” täpsustab Annus.
Kuuenda ehk viimase veeproovi võtmise kuupäevana oli Maardu järve puhul kokku lepitud 3. august. “See vastas nõuetele,” rahustab Annus. “Mingeid takistusi suplema minekuks ei ole ja Maardu järve supluskoht on avatud puhkajatele,” lisab Tsugart.
Vastav info ilmus Maardu linna veebilehele siiski alles kuus päeva hiljem ehk 9. augustil: “Anname teada, et 3. augustil Maardu järvest võetud veeproovid vastavad nõuetele ning suplemine veekogus on ohutu. Soovime kõigile head puhkus järve ääres ja päikeselist suve!”
Teavitamine kohustulik
Kuidas veekvaliteedi halvenemisest suplejaid tavaliselt teavitatakse? “Vastav info lisatakse üles supluskohta ja terviseameti veebilehele. Ametlike supluskohtade puhul, juhul kui näitajad ületavad piirnormi, on kohustus ameltiku supeluskoha valdajal võimalusel välja selgitada reostuse põhjused ja rakendada võimalusel meetmeid veekvaliteedi parandamiseks ning suplejate teavitamiseks, ”selgitab Annus.
Veekvaliteedi halvenemine ei ole sugugi alati seotud mikrobioloogiliste näitajatega. “Enamjaolt on mittevastamise juhtumid seotud halbade ilmastikutingimustega – tugev tuul, torm, paduvihm jm,” lisab Annus.
Harjumaa ametlikeks supluskohtadeks on Pirita, Pikakari, Stroomi/Pelguranna, Kakumäe, Harku ja Vääna-Jõesuu.
“Lisaks ametlikele supluskohtadele on sellel hooajal võetud veeproove veel Haabneeme rannast, Kehras Jägala jõest, Klooga järvest, Kloogaranna, Laulasmaa, Lohusalu ja Loksa supluskohast, Maardu järvest, Nikerjärvest, Purgatsi järvest ja Paunküla veehoidlast,” selgitab Annus.
Praegu vastab Annus kinnitusel kõigi Harjumaa supluskohtade veekvaliteet mikrobioloogiliste näitajate osas nõuetele.
TEAVE: Häda ka Harku järvega
• Terviseameti veebilehel (www.terviseamet.ee) on tähelepanu pööratud ka Harku järve probleemidele.
• “NB! 25. juulil Harku järve rannast võetud ja Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi laboris uuritud proovis leidus ohtralt potentsiaalselt toksilisi sinivetikaid (Aphanizomenon, Dolichospermum ja Microcystis liike), mis tähendab, et sinivetikate lagunemisel võib vees olla ka sinivetikamürke. Seetõttu suplemine “õitsvas” veekogus ei ole soovitav ja seda eelkõige allergilistele inimestele, väikestele lastele ja vanemas eas inimestele. Juhul kui supelda, tuleb vältida vee alla neelamist ja peale suplemist end kohe duši all pesta ja vahetada riided. Sinivetikaterikkas vees viibimine ja vee joomine võib olla ohtlik ka loomadele,” kirjutatakse kodulehel.
