Kultuuriminister Heidy Purga allkirjastas 7. mail käskkirja, millega kinnitati ajaloolise loodusliku pühapaiga Maardu hiiemetsa piir. 

Võttes arvesse hiiemetsa hetkeseisukorda ning kaaludes avalikke ja erahuve, määrati mälestise piir alale, kus on terviklik metsaala säilinud kõige paremini ning kus asuvad mälestise osaks olevad allikad ja kivid.

Tallinna külje all Maardu külas asuv hiiemetsana tuntud ohverdamiskoht on ajaloo-
line looduslik pühapaik, mille kohta on arhiiviandmetes säilinud mitmeid pärimusi. Reeg-
lina on looduslikud püha-
paigad konkreetsed objektid või looduses eristuvad pinnavormid, mille piiritlemine ei ole keeruline. Maardu hiiemetsa asukohta ja ulatust on aja-
looliselt kirjeldatud mitmeti läbi erinevate looduslikult tajutavate piiride. Pärimus viitab hiiemetsa paiknemisele ulatuslikul maa-alal – praegusest Maardu küla läbivast Saage teest Maardu järveni.

„Mälestiste piiride ja seonduvate kitsenduste seadmisel tuleb arvesse võtta eri-
nevaid asjaolusid – nii meie kultuuripärandi suurt väärtust, omanike õigusi kui ka laiemat avalikku huvi. Muinsuskaitseamet otsis aastaid kõiki osapooli rahuldavat lahendust ning välja pakutud otsus on tasakaalukas ja erinevaid huve õiglaselt arvesse võttev,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.

Kuna hiiemetsa püsimise loomulik tingimus on, et alal asuvaid puid säilitatakse, jääb kehtestatud mälestise alal edasi kehtima piirang raietegevusele. Looduslikule pühapaigale omane vähene inimmõju tähendab seega olulisi kitsendusi metsamajandamisel. „Eesmärk on tagada, et hiieala kõige paremini säilinud osa oleks hoitud ja sinna oleks ligipääs neil, kes ajaloolises looduslikus pühapaigas viibida ja sellest osa saada soovivad,“ lisas Purga.

Maardu hiiemetsa piiride muutmise ja määramise menetluse algatas muinsuskaitseamet 2019. aastal. Ka Harju Elu on kirjutanud Maardu hiiemetsa kaitse vajalikkusest mitmel korral. →