Neljapäeval, 18. jaanuaril, avati Keilas maakonna muuseumis Kaitseliidu (KL) Harju maleva juubelinäitus. Tutvustatakse maleva tekkelugu, eriorganisatsioone, spordielu, vastupanu Teise maailmasõja ajal ja pärast seda ning liidu taassündi. Väljas on haruldasi relvi, vorme, märke ning ka puusuuskade paar.
KL Harju malev loodi juba enne Eesti vabariigi ning Kaitseliidu ametlikku loomist, 25. septembril 1917. Kogu KL likvideeriti president Konstantin Pätsi käskkirjaga 27. juunil 1940. Uus algus oli 9. mail 1990, kui Keilas taasloodi maakonna malev.
Näitusel on väljas kümneid fotosid, vormid, märgid, dokumendid ning relvad. Eriti haruldast ehk ennesõjaaegse malevapealiku Kristjan Saare mõõka näitas avamisel kollektsionäär Ahti Juhe.
Osadest kokku
Väärtusliku ohvitserimõõga omanikuks sai Juhe kolmes osas kaheksa aasta jooksul. “Põhiosa sain Vasalemma lähedalt, ühest talust peidetuna. Pühendusega ja lõviga peaosa leidsin ühest komisjoniärist. See oli kahjustatud,” rääkis Juhe.
Viimasena sai mees mõõgatupe omanikuks. See seisis tema sõnul Rävala puiestee ning Lembitu tänava ristmikul tegutsenud restoranis Eesti Maja. “Üks mõõk varastati ja tupp jäi alles,” lisas Juhe. Lisaks näitas kolleksionäär ka Johannes Kesale kuulunud sõdurimõõka.
Mõõga omanik Ahti Juhe (paremal). Kristjan Saar sündis 29. augustil 1894. aastal Viljandimaal Põltsamaa vallas. Võttis osa Vabadussõjast, kuid Vabadusristi ei pälvinud. Määrati mais 1928 kapteni auastmes KL Harju maleva pealikuks. Viimane ülendamine oli veebruaris 1938, kui Saarest sai kolonelleitnant.
Pääses Siberist eluga
Saar vabastati pealiku kohustest juunis 1940 ning jäi sõjaministri reservi. “Mehel õnnestus ennast esimesel ENSV aastal varjata, Saksa ajal kuulus Omakaitsesse ning hiljem oli taas illegaal,” ütles Ahti Juhe. Kristjan Saar vahistati NKVD poolt 1948, sest ta kuulus metsavendade Relvastatud Võitluse Liitu ning osales Põrgupõhja punkrilahingus. Viibis vangistuses Irkutski oblastis Taišeti laagris. Erinevalt paljudest Eesti ohvitseridest tuli Saar eluga Eestisse tagasi ning suri aastal 1972 Tallinnas.
