Sügisel 19. sünnipäeva tähistav ning paljuski kodumaist loodust ning kultuurilugu tutvustav reisikorraldaja Looduse Omnibus s ei planeeri sõite pikalt ette. Nädalavahetustel toimuvad ühepäevased bussiretked saavad tavaliselt paika kesknädalal.
Kui geograaf ning loodusemees Jaan Riis septembri lõpus 2001 esimese bussireisi korraldas, ei teadnud ta kuidagi, et ka aastal 2020 on need käigud jätkuvalt populaarsed ning välja müüdud. Esimene Looduse Omnibussi retk viis Matsallu. Retke number kaks juhtis loodusemees Hendrik Relve aga Harjumaal, Paunküla looduskaitsealal.
Kui suuremad korraldajad koostavad hooaja plaani ning alustavad müüki varakult, siis omnibussil seda pole. Aastaplaani ei ole ega tule. Ühepäevase bussireisi täpne marsruut selgub kolmapäeval või hiljemalt neljapäeva hommikul. “Täna on esmaspäev. Ma ei kujuta ette, mida teevad temperatuur ja teised ilma parameetrid näiteks laupäevaks,” ütleb Jaan Riis.
Tema sõnul selgub reisiplaan tavaliselt kolmapäeval. Siis hakkavad tööle ka telefon ning arvuti. “Siis saab ka täpse ilmaprognoosi,” arutleb Riis. Kindel on aga üks: kõik bussireisid algavad Tõnismäelt, rahvusraamatukogu eest. Lisaks korraldab Omnibuss samas majas loodusõhtuid ning korraldab ka Aasta loodusfoto konkursse.
Ajaloolastega lähiriikides
Riis räägib, et loomulikult tuleb retki planeerides meenutada ka tähtpäevi. “Näiteks 2. veebruaril toimus ühepäevane reis koos ajaloolase Ott Sandrakiga Tartusse. Seal tähistati rahulepingu 100. aastapäeva. Vaatasime ERM-is lepingu originaali, Anu Raua pühendusvaipa ning osalesime muudelgi üritustel,” meenutab Riis.
Kuusalu vallas, Kolgal elav Ott Sandrak on Looduse Omnibussi üks pikaajalisemaid giide. “Ta on väga hea aja- ja kultuuriloo tundja. Seda mitte ainult Eesti, vaid ka Läti ja Leedu kultuuriruumis, ” pole Riis kiitusega kitsi. Märtsi alguses korraldatakse kolmepäevane reis Leedumaale ning giidina toimetab jällegi Sandrak.
Giide on olnud ning on siiani teisigi. Tihti juhivad reise ka ajaloolased Ain Mäesalu ning Andres Adamson. Just tema on juhtinud reise Peterburgi ning selle ümbrusesse. “Andri Ksenofontoviga oleme näiteks teinud Jurmalas,” lisab loodusemees. Lisaks on sõidetud Soomes, Poolas, Kaliningradi oblastis ja Karjalas.
Põhiline suund on aga Looduse Omnibussil ikkagi Eesti ning kitsamalt ka Harjumaa tutvustamine. Just Tallinna lähim ja kaugem ümbrus on Jaan Riisi hinnangul looduse ja kultuuri poolest ammendamatu varasalv.
Mohni jääretk Viinistust
“Võtame juba meresaared alates Pakritest kuni Naissaare, Aegna, Prangli, Keri ning Mohnini. Malusi saarte vahel on suvel väga tore postipaadiga sõita. Mohnile oleme teinud aastaid tagasi isegi jääretke,” kirjeldab Riis. Täpsemalt läks matkaseltskond pärast pakaselist talve üle merejää Viinistult saarele. Retk toimus märtsi alguses ning selle pikkus oli umbes viis kilomeetrit. Loomulikult oli tehtud jääluure. Seltskonna ees kõndisid teed ning jääd tundvad inimesed. Kõik läks korda!
Viinistu kandiga on seotud ka algusaastate esimesed kultuurisõidud. Toona sisustas Jaan Manitski Viinistu kunstimuuseumit. Ning peaaegu igal nädalavahetustel korraldati sinna ka bussireise. 2004. aasta suvel mängiti aga Viinistus kunstnik Konrad Mägi elust rääkivat etendust “Külmetava kunstniku portree”. Alati oli kohal ka omnibussirahvas. Jaan Riisilt juba päriti poolhoomoriga: “Kas oled Viinistusse elama kolinud?”.
“Unustatud” vaatamisväärsusi võib aga loodusemehe sõnul kohata suisa pealinna külje all. Keila-Joa juga koos suursuguse mõisaga teavad väga paljud. Ning neid tasub ikka ja jälle külastada. “Aga kui paljud maakonna inimesed teavad näiteks Vääna jõe Vahiküla joastikkku. Või Türisalu ja Pakri poolsaare jugadest. Neid on näinud ikka vähesed,” arutleb Jaan Riis. Unustamatu kant on loodusemehe sõnul ka Kostivere karstiala ning Tuhala.
