Loo kooli vilistlane Ott Männik (23) lõpetas sellel suvel oma õpingud Inglismaal Coventry Ülikoolis ja ehkki teda oodatakse Inglismaale tööle tagasi, on noormees otsustanud kodumaa kasuks ja löönud käed TalTechis tegutseva IseAuto projektiga (AuVeTech), kus alustab peagi tööd tarkvaraarendajana isesõitvate autode väljatöötamisel.
Inseneeria on Ott Männikut lapsest saadik huvitanud, seega ei olnud ka pikalt nuputamist, mida võiks peale keskkooli edasi õppima minna. “9. klassis mängisin terve suve öösiti arvutimänge, need olid sellised füüsikamängud, kus sai ise ehitada asju ja harjutada programmeerimist. See andis väga palju juurde inseneeriaalast mõtlemist. Gümnaasiumis aitasin võidusõiduautosid ehitada, vahetasin sillaosasid ja lõikasin keredetaile küljest. Mulle meeldivad asjad, mis liiguvad,” räägib noormees, kuidas hobi vaikselt aina enam süvenes. Ta hakkas mõtlema, et ilmselt võiks autoinseneeria eriala kuskil ka olemas olla ning peale mõningat googeldamist avastas endale üllatuseks, et ongi tõepoolest olemas. Inglismaal on seda võimalik õppida lausa mitmes ülikoolis.
Sisseastumine käis lihtsalt
“Mõtlesin, et õpiks oma hobi siis selgeks,” põhjendab noormees lühidalt. Inglismaa ülikool aga seepärast, et Eestis autoinseneeriat bakalaureuse tasemel ei õpetata. Ta kandideeris Inglismaal viite ülikooli – kandideerimine on lihtne, kuna kandideerimiseks on ülikoolidel sama veebikeskkond – vali vaid nimekirjast koolid ja eriala. Ka sisseastumine käis lihtsalt – kuna keskkool sai lõpetatud väga heade tulemustega, siis mingeid eraldi sisseastumiskatseid ta tegema ei pidanud – täitis kodulehel ära sisseastumise avalduse ning kuna vastas kõikidele seatud nõuetele, osutus ka vastuvõetuks.
Küsimuse peale, kas üksinda välismaale õppimaminek ei hirmutanud, vastab Ott kiirelt eitavalt. “Kõige rohkem ja rutem arenebki inimene enda mugavustsoonist väljas olles. Eks raskeid hetki tuli ikka ette, aga need lähevad õnneks kiiresti meelest. Kui juba mindud, siis peab lõpuni ka tegema. Asju pooleli ei jäeta,” ütleb Ott kindlalt.
“Käisin 9. klassi Loo koolis ja gümnaasiumisse läksin Gustav Adolfisse Tallinnas, sest mind huvitas, kuidas mujal õppimine on. Seega valmistas vahepealne koolivahetus mind ka mõnes mõttes selleks paremini ette,” arvab noormees.
Loo kooli ajast on tal vaid väga head mälestused ning ta kiidab väga nii õpetajaid kui ka klassikaaslasi. “Klassijuhatajaks oli meil Allar Veelmaa – mõnikord ehk liialt radikaalne, aga alati õige asja eest väljas ja kord oli majas. Temalt sain tugeva põhja matemaatikas,” räägib Ott. Hea sõnaga meenutab ta ka nii algklasside klassijuhatajat Sirje Aavat kui ka tugeva aineõpetajana näiteks ajalooõpetajat Piret Parvet ning bioloogiaõpetajat Rita Selgist. “Meie klassis oli õppimine popp, ei olnud nii, et kui õpid oled nohik. Pigem oli see, et kui koolis hästi läheb, oled kõva vend,” räägib noormees.
Tarkvaraarendus kõnetab
Ta tunnistab, et Gustav Adolfisse minnes tabas teda esmalt paras egolaks. “Arvasid et oled hirmus tark, aga siis näed kuidas 10. klassi poisid oskavad füüsikat juba ülikooli baka tasemel. Siis tekkiski see hasart ja tahtmine pingutada, et ise sama heaks saada,” räägib Ott. Õppetöö oli Inglismaal pingeline ja looderdamiseks väga võimalust ei olnud, palju tuli teha grupitöid, mis kasvatas vastutustunnet.
Autoinseneeria eriala ei tähenda, et tulevik peaks olema vaid autodega seotud. See annab laialdase teadmistepagasi, mis võimaldab tulevikus töötada mis tahes inseneeria alal. “Algteadmised on olemas ning põhivalemid on inseneerias samad. Uues kohas õpib kiirelt spetsiifilised teemad juurde,” selgitab Ott.
Inglismaal sai veedetud neli aastat – kolm aastat ülikoolis ja aasta praktikal. Praktikakoha pidi igaüks ise leidma. Ott leidis omale sobiva praktikakoha Inglismaal ühes prestiižikas konsultatsiooni-ettevõttes, kus tegeles programmeerimisega, täpsemalt öeldes arendas tarkvara füüsikasimulatsioonideks.
Tarkvaraarendus ongi see suund, mis teda praegu enim kõnetab. Ka ülikooli lõputöö oli jätk praktikal alustatule. “Üks õppejõud töötas välja, kuidas arvutisimulatsioonides tuvastada inimkehal vigastusi üsna täpselt. Minu lõputöö seisnes selle arvutisimulatsiooni ümber automaatse süsteemi arendamises, mis lubab tulemused kätte saada lihtsamalt, vaid paari hiireklikiga,” selgitab noormees.
Mitu aastat pingutust sai premeeritud sellega, et Coventry ülikooli lõpetas Ott kõrgeima taseme tulemustega. Inglismaal jaotatakse õppetulemused kolme lehte – madalam, keskmine ja kõige kõrgem tase.
Väljakutsed meeldivad
Õppimine, väljakutsed ja enese proovilepanek on Ott Männikule alati meeldinud. Nii käis ta 2016. aastal pärast esimest ülikooliaastat ka Ameerikas raamatuid müümas. Kui paljudele seostub ukselt uksele raamatumüük vaid ropu töö ja vaevaga, siis Ott võttis sellest kogemusest parimas mõttes maksimumi. “Eks see oligi väga raske, aga meid valmistati selleks ka ette. Koolitused kestsid ligi pool aastat, meile õpetati, kuidas luua kliendile veel rohkem väärtust ja kuidas saaks olemasolevat paremini teha. Tooted, mida müüsime, on tegelikult väga head – kooliraamatud ja õpikud,” räägib Ott.
Raamatumüügist saadud kogemust peab ta hindamatuks väga mitmes mõttes. Esiteks sai ta veelkord kinnitust, et elu Eestis on tegelikult väga hea. “Eestis vs mujal maailmas on asjad ikka väga-väga hästi. Kasvõi näiteks tervishoid ja koolide tase. Lisaks võimalus tasuta õppida. Ameerikas on kõik tasuline, kui tahad väga head haridust, pead ka väga palju raha välja käima,” teab ta juba omast kogemusest. Samuti peab ta Inglismaalt ja USAst saadud suhtluskogemust ja praktikat nii tugevaks, et täna näiteks töövestlusele või mis tahes avalikule esinemisele minnes võib ta olla kindel, et närv teda alt ei vea.
Rahvusvaheline seltskond
Selge on see, et välismaal õppimine on rahakotile palju kulukam kui kodumaal. Lisaks õppemaksul tuleb lahendada ka elukoha küsimus. Ühiselamud on üldjuhul Inglismaal väga kallid, seepärast ei kaalunud Ott ka ühiselamuvarianti, vaid leidis kaaslased, kellega kambapeale maja renditi. Esimesel aastal jagati maja kahe eestlase ja ühe leedukaga, teisel aastal aga lätlastega. “Lätlastega oli kooselu natuke keerulisem, nad panid koguaeg pidu ja kraanikausis oli pidevalt Mount Everest,” räägib Ott internetiteel leitud majakaaslaste miinustest.
Kuigi õppemaks on samuti üsna kallis, on Inglismaal üsna lihtsasti võimalik võtta õppelaenu. Tagasimaksmise süsteem on üsna paindlik – kui oled kooli lõpetanud ja hakkad üle teatud summa teenima, siis alustad ka tagasimaksmisega. Hinnad toidupoes on täna võrdväärsed Eesti hindadega.
Seltskond oli tõeliselt rahvusvaheline, väga palju oli hiinlasi, aga oli ka Kreekast, Hispaaniast, Küproselt, Egiptuselt. Ott sai aga nendelt kooliaastatelt omale väga head sõbrad Leedust. Küsimuse peale, kas peale lõpetamist ei tekkinud mõtet Inglismaale edasi jääda, ütleb Ott, et peab end mingis mõttes Eesti patrioodiks ning praegu Inglismaale tagasi ei kisu. Ka tema leedukatest sõbrad tulid peale lõpetamist kodumaale tagasi, sest leidsid, et elu Leedus on parem kui Inglismaal. “Muidugi kui peaks tulema mõni väga atraktiivne tööpakkumine, siis võiks mõneks ajaks välismaale tööle-elama minekut siiski kaaluda,” möönab noormees.
Millist nõu annaksid neile, kel välismaale õppimaminek ees seisab? “Julgustan isiklikke tutvusi looma, need töötavad alati. Pealegi kunagi ei tea, kuhu mingi kontakt välja viib, seega tasub uusi tutvusi alati luua ja olla inimestele kasulik ning heatahtlik,” julgustab Ott. Kellel peaks veel küsimusi tekkima Inglismaal õppimise kohta, siis Ott on hea meelega nõus neile vastama, kirjuta ott.mannik@gmail.com.
