1. juulil alanud Loo lasteaia Pääsupesa remont valmib 25. detsembril. Remondiks kulub 1,8 miljonit eurot Jõelähtme valla raha, millest lõviosa sai vald Maardu linna külje all paikneva n-ö pilpaküla kinnistute müügist kohalikele aiandusühistutele.

Loo lasteaed Pääsupesa renoveerimine kirjutati esmalt Jõelähtme valla 2020. aasta eelarvesse. Hankelepingu allkirjastasid 26. juunil vallavanem Andrus Umboja ja Tesron Ehitus OÜ juhatuse liige Kaarel Runtal.

Ehitustööde maksumus on hankelepingu põhjal koos käibemaksuga 1 806 885 eurot, millest 42 111 saadi CO2-e kvoodi müügist. Ülejäänud 1 764 774 eurot tuleb valla eelarvest.

Tulevikus 274 lapsele

Oma praegustes mõõtmetes mahutaks lasteaed kuni 214 last. Et enne töötajate suvepuhkusele minekut käis Pääsupesas nagamanne 207, vabu lasteaiakohti seal peaaegu polnudki.

Lasteaia kõige vanem osa renoveeriti juba kahe aasta eest. Nüüd jõuab järg 1982. aastal valminud korpuseni. “Renoveeritakse lasteaia muusikasaal, õpetajate tuba ja nelja rühma ruumid,” selgitab direktor Katrin Paldermaa.

“1. juulil oli esimene ehituskoosolek, kus kõik osapooled istusid ümber laua. Töö läks käima. Pandi piirdeaiad ehitustsooni ümber. Praegu käivad lammutamistööd, mis kestavad kaks nädalat,“ täpsustab Paldermaa.

Remondi eel oli lasteaial köetavat pinda 2635 ruutmeetrit. Renoveerimine jätkub teise korruse ehitamisega osale hoonest, mis annab lasteaiale juurde ca 600 ruutmeetrit. “Kogu see renoveerimine ja juurdeehitus peab olema valmis 25. detsembril 2020,“ räägib Paldermaa.

Augustist detsembrini tehakse remonti nii, et lapsed on lasteaias. “Seal remonditsoonis oli meil neli rühma. Neist kaks rühma me paigutasime lasteaia saali, ühe tervishoiutöötaja kabinetti ja ühe Loo kooli. Me peame siin kokkusurutult mõnusalt hakkama saama,” selgitab direktor.

Renoveerimise järel mahutab Pääsupesa kuni 274 last. Jõelähtme abivallavanem Priit Põldma usub, et Pääsupesa lasteaia juurdeehitus lahendab paariks aastaks piirkonna lasteaiakohtade probleemi.

“Kogu see renoveerimine ja juurdeehitus peab olema valmis 25. detsembril 2020.”

“Meil hakati siin Loo alevikus Lepa teel arendama kuute korrusmaja. Kui need valmis saavad, võib lasteaiajärjekord uuesti tekkida,” arvab Põldma samas.

Remondirahaks müüdi pilpaküla

CO2-e müügist saadud raha on sihtotstarbeline. “Sellega soojustatakse põrandad ja tehakse ventilatsioon. See on väike toetus, aga kahju oli seda ka raisku lasta minna. Meil oli käimasolev aasta viimane aasta, kus me seda toetust oleks saanud kasutada,” täpsustab abivallavanem.

Ülejäänud renoveerimisraha nimel müüb Jõelähtme vald kuues järgus kuus kinnistut – ühtekokku 126 hektarit. Kinnistutel paiknevad aiandusühistud, mida tuntakse ka kui Maardu pilpaküla. “Põlluharijateks” on seal peamiselt Maardu kortermajade elanikud, kes suvitavad oma väikestel kruntidel laudadest, plekist ja tõrvapapist kokku löödud osmikutes.

Abivallavanem Priit Põldma pilpakülas Kure teel. Fotod Andres Tohver 

Varasemalt rentisid pilpaküla inimesed krunte Jõelähtme vallalt, kuid renditulu polnud märkimisväärne.

Eelläbirääkimised müügiks algasid eelmise aasta oktoobris. Aiandusühistute müük otsustati Jõelähtme vallavolikogus 13. veebruaril 2020. Kokku laekub kinnistute müügist valla eelarvesse 3,4 miljonit eurot. Müügitehingutest viimane allkirjastatakse 15. juulil.

Aiandusühistutele maade müügist laekub rohkem raha, kui lasteaia renoveerimiseks on vaja. “Me selle eest saame ehitada veel Kostivere staadioni ka. See läheb maksma pool miljonit eurot. Praegu on veel projekteerimine käsil Ehitamine võiks alata augusti lõpus,“ rõõmustab Põldma.

Jõelähtme vald on arutanud ka piiride muutmist Maardu linnaga nii, et aiandusühistute ala läheks halduslikult linna koosseisu. See oli vallavolikogus arutusel juba 14. märtsil 2019, kuid vastav pöördumine linnalt tagasisidet ei saanud.

Seega ei ole kahe omavalitsuse läbirääkimised selles küsimuses veel tulemusteni jõudnud. Nimelt peavad piiride muutmise kinnitama mõlemad volikogud – nii Jõelähtme vallavolikogu kui Maardu linnavolikogu.

“Oleks hea, kui need aiandusühistud ise teeksid pöördumise Maardu linna poole, et nad tahaksid linnaga liituda,” loodab Põldma.

Loo lasteaed

1966 valmis esimene korpus
1982 avati juurdeehitus lasteaed-algkooli tarbeks
2012 valmis täiendav juurdeehitus koos spordisaaliga
Köetavat pinda praegu 2635 ruutmeetrit (remondijärgselt 3235)
Mahutab praegu kuni 214 last (remondijärgselt kuni 274)
Töötajaid praegu 42 (remondijärgselt 51)