Jõelähtme valla ainsa keskkooli hoonele rajatakse juurde kolmas korrus. Senine siseõu ehitakse kinni ja see saab klaaskatuse. Veidi üle 2,3 miljoni maksavad tööd saavad valmis uue aasta veebruaris ning see leevendab ka ruumipõuda.
3. juunil allkirjastati Loo keskkooli laiendamise esimese etapi ehitustööde töövõtuleping. Selle allkirjastasid Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja, AS Eviko juhatuse liige Kaimo Sepp ja Eviko Inseneribüroo OÜ juhatuse liige Peeter Soojärv.
Peale kooli lõpuaktuste toimumist algava ehituse käigus ehitatakse Loo koolile peale kolmas korrus ja senine sisehoov ehitatakse kinniseks klaaskatusega aatriumiks. Juurde tuleb üheksa uut klassiruumi, kolm kabinetti, tualetid ning söökla laiendus. Lisaks saab aatrium ka lifti.
Jõelähtme vallavanema sõnutsi on kooli laienemine paratamatu, kuna kooli õpilaste arv kasvab pidevalt. Koolidirektori Ants Rebase sõnutsi vajab kool lisaks klassiruumidele juurde ka ruumi vahetundides jalutamiseks. Uus aatrium annab nii jalutusruumi kui ka on ühtlasi osaliselt laiendus kooli sööklale. “Aatrium võimaldab vajadusel seal läbi viia ka erinevaid üritusi, ” ütles Umboja.
Vabariigi aastapäevaks valmis
Esimesel ehituskoosolekul lepiti kokku järgmiste koosolekute toimumise esialgsed ajad. Keeruline küsimus on kindlasti ehituse toimumine sügisperioodil, kus lisaks koolisisestele piirangutele tuleb ümber suunata ka hooneesine elanike jalgtee. Kooli majandusjuhataja Väino Haabi sõnutsi on hoone kümme aastat tagasi täieliku renoveerimise ajal territooriumi jagamise protsessi koos ehitajatega juba edukalt läbinud ning samamoodi saadakse hakkama ka seekord.
Kooli laiendamise maksumus on hankelepingu põhjal 2 347 401,37 eurot. Ehitus valmib vabariigi aastapäevaks veebruaris 2020.
Mida täpsemalt ehitatakse või ümber ehitatakse, rääkis Harju Elule Väino Haab. Tema kinnitusel on koolihoones praegu 32 klassiruumi. Nende põrandapind 50–60 ruutmeetrit. Lisaks kaks väikeklassi, üks õpiabi klass, logopeed, sotsiaalpedagoog, psüholoog, õppealajuhataja, huvijuht, direktori ja sekretäri kabinet, õpetajate vaheruumid jne.
Õpilasi palju
“Olemasoleva esimese korruse põrandapind on meil 2120 ruutmeetrit, mis sisaldab söögisaali ja köögiruume. Lisaks oleme hõivanud ka Loo kultuurikeskuse esimese korruse, kus on kuus klassiruumi,” seletas Haab. Maja teisel korrusel on saal.
Aastal 2007 projekteeritud hoone mahutavus on 420 õpilast. Praegu on nimekirjas 543 õpilast. Lisaks töötab hoones direktor, õpetajad, tugi- ja abipersonal. Kokku on personali 82 inimest.
Milliseid uuendusi tehti hoones aastal 2007? Haabi sõnul likvideeriti toona amortiseerunud veevarustuse ja kanalisatsiooni sisetorustikud ja ehitati välja ventilatsioon. Algselt toimus õhu jagamine läbi seinakanalite. “Rekonstrueeriti kogu nõrkvoolu ja elektri osa. Lisaks paigutati tulekahju-, valve- ning videovalvesüsteem kogu kooli territooriumile,” ütles Haab.
Loo kool valmis aastal 1987 ning originaalprojekti autor oli arhitekt Siiri Kasemets. “Ta osales viimati hoone rekonstrueerimise arhitektuurse osa projekti koostamisel 2007 ja ehituse pidulikul avamisel, kus mul oli volikogu esimehena võimalus teda tänada südamega tehtud töö eest,” meenutas Haab. Siiri Kasemets suri juunis 2017.
Teave
Jüri riigigümnaasiumi rajamine lepinguta
Riikliku koolivõrgu programmi järgi peab aastaks 2023 olema õppetööd alustanud 24 riigigümnaasiumi, igas maakonnas vähemalt üks. Praeguseks toimub õppetöö 17 riigigümnaasiumis.
Viimati avasid õppetööks uksed mullu Rapla, Paide ja Viimsi gümnaasium. Viimane oli esimene nn maakondlik riigigümnaasium Tallinnas ja Harjumaal.
Maakond saab järgmise riigigümnaasiumi 2021. aastal, kui õppetööd alustab uus kool Tabasalus. Esialgu oli selle valmimine plaanitud 2020. aastaks ning Rae vallas Jüris pidi plaani järgi riigigümnaasium uksed avama 2021. aastal.
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurmi sõnul on need tähtajad väheke muutunud. “Tabasalu gümnaasium ilmselt alustab siiski 2021, Jüri riigigümnaasiumi puhul detailne kokkulepe veel puudub,” märkis ta.
Rae vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on ministeeriumi otsustamatus pannud valla väga keerulisse olukorda. Ühiste kavatsuste protokoll Jüri riigigümnaasiumi rajamiseks sõlmiti ministeeriumiga juba 2016. aastal, kuid seni pole jõutud riigigümnaasiumi rajamise lepinguni.
ERR
